veealune mägi (ingl submarine mountain, vn подводная гора), 1. eraldi asetsev suur merepõhja kõrgendik, mis ei ulatu veepinnani; enamasti kujult koonusjas ja tekkelt vulkaaniline, suhteline kõrgus paljudel üle 1000 m. Veealused mäed võivad paikneda üksikult (hajali), rühmiti või ahelikena, nende eriliik on gaiot. Veealusei mägesid on enim (üle 10 000) Vaikse ookeani põhjas. Eestis nimetatakse veealuseks mäeks ka igasugust suuremat veekogu põhja kõrgendikku (näiteks Mudamägi Saadjärve põhjas). – 2. veealuse mäeaheliku või mäestiku tipp.

EE 10, 1998; VE, 2006; muudetud 2011