veealune mäeahelik
veealune mäeahelik (ingl submarine ridge, vn подводный хребет), mägise pinnamoega sirge või kaarjas kõrgendik maailmamere põhjas, liitunud mägede rida; veealuse mäeaheliku kõrgeimad osad (tipud) võivad saartena ulatuda üle merepinna. Ookeanide põhjas leidub pangas-, võlvpangas- ja vulkaanilisi ahelikke (näiteks Atlandi ookeanis Vaalaahelik, Vaikses ookeanis Nazca ahelik); veealuse mäeaheliku eriliik on kaarjas ahelik, mille kõrgeimad tipud moodustavad kaarsaarestikke (saarkaar). Lähestikku paiknevad veealused mäeahelikud moodustavad keeruka ehitusega veealuseid mäestikke (suurimad on ookeanide keskmäestikud, näiteks Põhja-Atlandi mäestik ja Lõuna-Atlandi mäestik).
Vaata ka seotud artikleid
EE 10, 1998; VE, 2006
Kategooriad: Mereleksikon | Meregeoloogia mõisted