vene (ingl dugout, vn лодка-однодеревка, ботник), tule ja vee abil laiali painutatud külgedega õõnespuupaat, mille kuju aitavad hoida kaared või sirged ristpuud.

Enamasti tehti vene haavast, vähem paplist. Sõuti ühe mõlaga, tõugati latiga (ka mütaga). Traditsioonilise veesõidukina oli vene tuntud kogu Põhja-Euraasias, Loode-Ameerikas ja mujal sisevetel.

Eestis oli vene harilikult 5–6 meetrit pikk ja keskelt kuni 1 meeter lai. Venet kasutati kuni 20. sajandi keskpaigani Kasari jõel ja Matsalu lahes ning Pärnu jõgikonnas, seal kasutati tulusepüügil ka paariti ühendatud venesid. Varem on venet kasutatud ka Emajõel.

Venele külglaudu lisades saadi suuremad paadid. Eestis on selliseid leitud Hara lahe äärest.

Eesti põhjaranniku idaosas nimetati veneks keskmise suurusega merepaati või paati üldse.

MerLe, 1996; RKL, 2007 (A. Viires)