Visnapuu, Eduard

Eduard Visnapuu (17. I 1895 Konguta vald – 8. VII 1969 Tallinn), muusikapedagoog ja -kriitik. Heliloojate Liidu liige (1944–49). Henrik Visnapuu vend. Isa metsavaht.

Õppis 1919–20 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis muusikateooriat ja viiulit. Töötas 1922–23 viiuli- ja teooriaõpetajana Tallinnas Ella Hirschi Muusikakoolis ning muusikaõpetajana 1924–27 Haapsalu ja 1927–30 Võru gümnaasiumis. Toimetas muusikaajakirju Sireen (1922), Helikund (1923) ja Muusikaleht (1932–40). Oli 1936–39 Niina Murrik-Polonsky klaveristuudio teooriaõpetaja, 1937–40 Autorikaitse Ühingu muusikaosakonna direktor, 1944–48 Teatri- ja Muusikamuuseumi direktor, 1949–54 represseerituna vangis. Oli 1931–35 ajalehe Uudisleht ja 1935–39 ajalehe Uus Eesti alaline muusikaarvustaja, avaldanud ajakirjanduses umbes 1100 artiklit ja retsensiooni, tõlkinud saksa keelest Peeter Ramuli „Üldise muusika-ajaloo põhialused” (1930). Tuntud ka kirjanikuna (3 luulekogu, näidend „Rooma keiser”, 1940). 

Töid

Artur Kapp, Aleksander Arder, Julius Vaks, Eduard Visnapuu, 1933.

• Muusika leksikon I. Terminoloogia (1923)
• Muusika õpperaamat keskkoolidele (2. osa, 1926)

Kirjandus

• Ed. Visnapuu 50-aastane. – Sirp ja Vasar, 20. jaanuar 1945
• [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 11. juuli 1969
• V. Jürisson. Eduard Visnapuu tähtpäevaks. – Sirp ja Vasar, 16. jaanuar 1970 
• V. Ansko. Tuntud luuletaja vähetuntud vend. – Lääne Elu, 20. jaanuar 2000
• 105 aastat Eduard Visnapuu sünnist. – Muusikaleht 2000, 2
• A. Põldmäe. Muusikaleht 90 ...aga enne seda olid Sireen ja Helikund. – Muusika 2014, 6/7

Arhiivimaterjale

• Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond M15

EMBL (K. Haan); ETBL, 2016