Vätta poolsaar, Saaremaa lõunaranniku suurim poolsaar; pikkus loodest kagusse umbes 7, laius umbes 3 km. Kirderannikut uhub Sutu laht, edelarannikul on Kasti ja Kase laht, neid eraldab teineteisest sopilise rannajoonega poolsaareline Kastilaid (endine saar), lõunas lõpeb Vätta Vetela ninaga. Paese poolsaare rendsiinadel on suuri kadastikke (Kailuka nõmm).

Peamised tegevusalad on paadiehitus ning puidu (OÜ Vätta Puit) ja kala töötlemine (OÜ Vettel), olulised on ka taluturism ja puhkemajandus ning peetakse ka šarolee veiseid. Pihtla valda kuuluval poolsaarel asuvad Ennu, Kailuka, Laheküla, Suure- ja Väike-Rootsi ning Vanamõisa küla. Idarannikul on Kailuka ja Kärsa paadisadam.

Vätta poolsaarele Laheküla alale ulatub ka Kasti maastikukaitseala.

Vätta (varem ka Vätla) randa on esimest korda mainitud 1492 (Strand to Fettel), vakuse kohta on teateid aastast 1556 (Wacke Vettel). Keskajal elasid Vätta poolsaare lõunaosas rootslased. 1986–92 oli poolsaarel NSV Liidu suurim, uurimisotstarbeline tuuleelektrijaam (võimsus kuni 346 kW).

Kirjandus

A. Kokk. Elust ja inimestest Vätta poolsaarel. – Saarte hääl, 14. september 2009

Välislingid

• Vätta Puit OÜ
• Vettel OÜ

EE 10, 1998; EE 12, 2003; VE, 2006; muudetud 2011