Võhandu jõe suudmeala. Vasakul kaldal Võõpsu alevik, paremal Võõpsu küla

Võhandu jõgi, ka Voo jõgi, ülemjooksul Pühajõgi, Eesti pikim jõgi, asub Kagu-Eestis; pikkus 162 km, jõgikond 1420 km², vooluhulk keskmiselt 10–11 m³/s. Algab Otepää kõrgustiku idaosast Saverna küla lõunaservast, läbib Jõksi järve (64,9 ha), teeb Hino ja Sõmerpalu küla vahel neli suurt looget ja suubub Vagula järve. Pärast järvest väljumist jõuab kümmekonna kilomeetri järel Võru orundist Ugandi lavamaale, Paidrast alates voolab kuni Peipsi nõkku laskumiseni peamiselt ürgorus, läbib Räpina ja Võõpsu ning suubub Võõpsust 2 km alamal Lämmijärve. Jõe lähe asub 132, suue 30 m kõrgusel (lang 102 m). Võhandu jõel paljandub mitmes kohas Kesk-Devoni Burtnieki lademe kollakas põimkihiline liivakivi, paljandeid kutsutakse müürideks (Põdramüür, Kalmetu müür).

Võhandu jõge käsitletakse sageli kahe jõena: Vagulasse (läbivool ligi 5 km) suubuva Pühajõena (pikkus 64 km, jõgikond 366 km²) ning Vagulast Lämmijärveni ulatuva Võhandu ehk Voo jõena (pikkus 93 km). Suurimad lisajõed on vasakult suubuvad Karioja (14 km) ja Viluste oja (9 km), paremalt suubuvad Iskna (29 km), Mädajõgi (27 km), Rõuge (26 km) ja Sillaotsa jõgi (16 km) ning Koreli (21 km) ja Varesmäe oja (9 km). Suurimad paisjärved on Räpinas (51 ha) ja Leevakul (38 ha). Järvelaevad saavad sõita Võõpsuni.

Kalastik on liigirikas (22 kalaliiki ja 1 sõõrsuuliik; peamiselt särg, turb, viidikas, tippviidikas ja nurg).

Jõe ääres on Võhandu jõe hoiuala ja Võhandu jõe ürgoru kaitseala.

Vaata ka seotud artikleid

• Võhandu jõe hoiuala
• Võhandu jõe ürgoru kaitseala

EE 12, 2003, muudetud 2011