Räpina

Räpina üldandmed
Elanike arv (2010)  2852
Pindala 3,7 km2
Linna õigused  1993
Vallavanem Teet Helm
Maakond  Põlvamaa

Räpina, vallasisene linn Põlvamaa idaosas, Räpina valla halduskeskus.

Räpinas on konstaablijaoskond, päästekomando.

Paikneb Võhandu jõe alamjooksul, mis linna kohal tammiga tõkestatuna (18. sajandist) moodustab Räpina paisjärve. Räpinat läbib Tartu–Petseri–Pihkva maantee (linna piirides Võõpsu maantee), millelt hargnevad teed Põlvasse, Võrru, Meeksi ja Rasinasse.

Räpina Aianduskool

Rahvastik

Räpina elanike arv
1881 708
1922 2100
1934 599
1941 722
1959 2237
1970 2588
1979 3247
1989 3488
2000 2967
2003 2927
2006 2815
2008 2779
2010 2673
Eestlasi oli 1934. aastal 97%, 1989. aastal 82% ja 2000. aastal 84%

Räpina elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv  Vanuserühm (aastad)
    0–14 15–64 üle 64
    arv % arv % arv %
1970 2588 568 22 1786 69 234 9
1989 3488 729 21 2373 68 386 11
2000 2967 584 20 1874 63 509 17
2010 2852 360 13 1927 68 535 19

Ettevõtlus ja transport

Räpina töötajate jaotus tegevusalati
  1989 2000
Põllu-, jahi- ja metsamajandus 288 69
Töötlev tööstus 344 233
Energia- ja veevarustus 21 36
Ehitus 124 53
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont 195 153
Hotellid ja restoranid 76 31
Veondus, laondus ja side 80 52
Rahandus 13 6
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 18 13
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 60 80
Haridus 374 160
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 119 79
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 92 36
Töötajaid kokku 1804 1001

Räpina on paberi-, metsa- ja puidutööstuse linn. Vanim ettevõte AS Räpina Paberivabrik (2009. aasta müügitulu 21,3 miljonit ja kasum 1,8 miljonit krooni) toodab Eestist kogutud vanapaberist paberit ja pappi, millest valmistab pakkenurki, kunsti- ja kontoritarbeid. AS Astel (põhitoodang freesprussist aia- ja suvemajad) kasutab endise Räpina Metsamajandi tootmishooneid. Räpina lähedal Ristipalos külas paikneb Riigimetsa Majandamise Keskuse Põlvamaa metskonna keskus ning puidutöötlemisega tegelevad osaühingud Räpina Nest ja A & H Ristpalkmajad.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Räpina on traditsioonidega koolilinn. Räpina Aianduskool koolitab aednikke kogu Eesti jaoks, Räpina Ühisgümnaasiumis (selle koosseisu läks 2001 Räpina põhikool; 2002/03. õa 832, 2009/10. õa 510 õpilast) õpib ka naabervaldade noori. Linnas on lasteaed, muusikakool, spordikool, Räpina Vabahariduse Ühendus, Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum (aastast 1995; mõlemad Sillapää lossis), raamatukogu (gümnaasiumi hoones), rahvamaja (aianduskooli ruumides), kaks kirikut (Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Miikaeli ja õigeusu Püha Sakariase ja Elisabeti kirik) ning metodisti kogudus. Kalmistud (Lepistu, Liivamäe ja Ristipalo) asuvad linnast lõunas. AS Räpina Haigla (20 voodikohta) on hooldushaigla, hooldekodu (30 kohta) majandab Miikaeli kogudus. Hooldekodu juures töötab ka päevakeskus.

Linnaehituas ja arhitektuur

Paisjärv ja jõgi (33 ha) jagavad linnaruumi (3,7 km2) kolme ossa, mida ühendavad 3 autosilda. Räpina keskus asub Võõpsu maantee ja Võru tänava ristmiku ümbruses. Valdav on madaltihe hoonestus. Suurte kortermajadega kvartalid on ehitatud 1950. aastail, kui Räpina oli rajoonikeskus, hiljem ehitasid oma töötajatele kortermaju Räpina Sovhoostehnikum, Põlva Kolhooside Ehituskontori Räpina jaoskond jmt asutus. Kesklinna koonduvate kodarjate tänavate vahelised kaarjad tänavad järgivad suurt jõekääru. Paisjärve kallastel paikneb enamik Räpina ajaloolistest vaatamisväärsustest ning tähtsaimad pargid – Räpina mõisa Sillapää lossipark (8,7 ha; looduskaitse all) ja Ausamba (Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas langenute mälestussambad) ehk Bussijaama park. Kokku hõlmavad haljasalad 18 hektarit. Kaitse all on ka Räpina männiallee (6,6 ha), amuuri korgipuu (ümbermõõt 3,3 m ja kõrgus 21 m) ja künnapuu (ümbermõõt 3,84 m ja kõrgus 20 m).

Räpina Miikaeli kirik

Räpina tuntuim ehitis on Miikaeli kirik (ehitatud 1785 Põhjasõjas hävinud kiriku kohale), mille liseenid ja kõrgeid aknaid ümbritsevad süvendatud ehispinnad viitavad kirikuhoone hilisbaroksetele stiilitunnustele. Barokiilmeline on ka vahegaleriiga tornikiiver (1885, Tartu ülikooli arhitekt Reinhold Guleke). Märkimist väärivad õigeusu kirik (ehitatud 1829–33 varasema, 1752 püstitatud ja 1813 mahapõlenud puitkiriku asemele), hilisklassitsistlikus stiilis kahekorruseline Räpina mõisa härrastemaja ehk Sillapää loss ja mõisa vesiveski (arhitekt Johann Georg Keiser, ehitati 1935–36 osalt ümber). Omapärased on Metsa tänaval asuvad puitkilpidest elamud (1975, Juhan Kutti). Paberivabriku haljasalal on Räpina Puuaiasõja mälestussammas (1984, skulptor Riho Kuld).

Ajalugu

Räpina mõis (Rappin) asutati 1582 riigimõisana, selleaegseis Poola aktides on mainitud ka Räpina küla (Repin). 18. sajandil rajati sinna telliselööv ning jahu-, sae- ja paberiveski. Räpina koolielu algas arvatavasti 17. sajandi lõpus, 1693 oli olemas ilmselt Räpina köstrikool. 1848 asutati õigeusu ning 1854 luterlik kihelkonnakool. 1917–31 oli Räpinas reaalgümnaasium, 1924 hakati andma aiandusalast haridust. Aleviks sai Räpina 1945, linnaks 1993, 1950–61 oli ta samanimelise rajooni keskus. Räpina vald ja linn ühinesid 2002. aasta sügisel.

Räpina mõisa härrastemaja

Räpina Paberivabrik 1923

Räpina Vaade Räpina paisjärvele kõrtsihoonele ja kirikule 1920-36

Kirjandus

  • Räpina radadel. Tallinn, 1984

EE 12, 2003; muudetud 2011