Willmann, Asta
Asta Willmann (aastast 1951 Linnolt; 2. X 1916 Tallinn – 3. XII 1984 Farmington, USA), näitleja, teatri- ja draamateoreetik ning kirjanik. Eesti Näitlejate Liidu (1939), USA ja Eesti PEN-klubi ning Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige. Isa laevakapten.
Lõpetas 1934 Tallinnas kommertsgümnaasiumi, õppis Paul Sepa teatristuudios. Mängis 1934–37 Draamastuudio Teatri noorsoolavastustes ja 1937–44 Endlas. Põgenes 1944 Rootsi, õppis 1950–51 Stockholmi ülikoolis filosoofiat, läks 1951 Kanadasse, lõpetas 1955 filosoofia ja ajaloo alal Briti Kolumbia ülikooli, tegutses Vancouveri eesti seltsis lavastajana. Asus 1959 USA-sse, lõpetas 1963 draamakirjanduse ja näitejuhtimise alal Yale’i ülikooli (magistritööna valmis draama „Jumalate mõistatus”, mis lavastati 1964 Torontos Eesti Rahvusteatris Kanadas; ilmunud 2001), töötas aastani 1971 Hartfordi konservatooriumi draamaosakonna juhatajana.
Kirjanduslikku tegevust alustas lastenäidendiga „Ema jutustus” (1939 Draamateatris ja Endlas), kirjutas eesti teatri ajaloo ingliskeelse ülevaate (The Reader’s Encyclopaedia of World Drama, London, 1970), näidendeid („Trummid peavad olema”, 1982), romaane ja luuletusi.
Osi
- Osaline (Bromme Madame Flirt, 1933)
- Maimu (Jansoni Rahuhaldjas, 1934)
- Nancy (Dickensi Oliver Twist, 1935)
- Luise (Mälgu ja Särevi Õitsev meri, 1937 Endlas)
- „Lõbus lesk” (Adsoni Üks tuvike lendab merele, 1937)
- Marfa (Vacheki Ahi, 1938)
- Marta (Wuolijoki Niskamäe leib, 1939)
- Ljubov Jarovaja (Trenjovi Ljubov Jarovaja, 1940)
- Marthy (O’Neilli Anna Christie, 1940)
- Maia (Tammsaare ja Särevi Põrgupõhja uus Vanapagan, 1940)
- Anne (Kitzbergi Neetud talu, 1941)
- Mia (Gailiti ja Särevi Toomas Nipernaadi, 1942)
- Leena (Mälgu Metshumal, 1943)
- Senni (Hamiku Müüdud vanaisa, 1944)
Kirjandus
- A. Willmann. Post scriptum. Tallinn, 1998
- M. Parbo. Asta Willmann. Inimene, näitleja-lavastaja, luuletaja ja proosakirjanik. – Triinu 1961, 35
- Usutlus Asta Villmann-Linnoltiga. Intervjueerinud M. Valgemäe. – Mana 1964, 4/5
- H. Grabbi. Willmanni Antigone. – Mana 1966, 1
- Asta Willmanniga vesteldes. Intervjueerinud H. Jänes. – Tulimuld 1966, 3
- E. Reining. Asta Willmann – loov temperament. Kirjaniku juubeli kirjandusõhtu. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 18. veebruar 1967
- E. Reining. Kõrgeklassiline ühe-naise-teater. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 13. september 1968
- H. Jänes. Asta Willmanni elust ja kirjanduslikust loomingust. – Tulimuld 1970, 2
- Vestlus Asta Willmanniga. Intervjueerinud A. Rannit. – Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi aastaraamat. I. Stockholm, 1973
- M. Valgemäe. Asta Willmann näitekirjanikuna. – Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi aastaraamat. I. Stockholm, 1973
- A. Rannit. Asta Willmanni lugedes. – Tulimuld 1976, 4
- M. Valgemäe. „Jutust naeruni on ainult samm“. – Mana 1976, 43
- Asta Willmann 60. Intervjueerinud I. Salasoo. – Vaba Eesti Sõna (New York), 30. september 1976
- Baltic Drama. Illinois, 1981
- [Nekroloog]. – Vaba Eesti Sõna (New York), 6. detsember 1984
- O. Kuningas. „Kaugel, kaugel, kus on mu kodu...“. – Kodumaa, 2. oktoober 1991
- E. Linnolt. Kaugelviibija jõuab ükskord koju. Intervjueerinud S. Endre. – Kultuur ja Elu 1992, 9
- A. Willmann. Kirjad võõrsilt. – Kultuur ja Elu 1992, 12
- R. Hinrikus. Kirjanik, kriitik, näitleja, kunstnik, lavastaja, õppejõud. – Eesti Naine 1993, 7
- R. Hinrikus. Asta Willmann. Actress and writer. – Elm : Estonian Literary Magazine 2003, 16, spring
- Eesti kirjandus paguluses XX sajandil. Toimetanud P. Kruuspere. Tallinn, 2008
- A. Järv. Väliseestli teater. Tartu, 2009
Arhiivimaterjale
- Eesti Kultuurilooline Arhiiv, fond 32
Välislinke
- Asta Willmann väliseesti isikuloolises andmebaasis VEPER
- Keskööprogramm: Ihuüksi. Asta Willmann. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1991)
ETBL, 2000 (L. Talts); täiendatud 2017