änlased

Söödikänn

änlased (Stercorariidae; ingl skuas, vn поморниковые), jõuliste kajakasuuruste merelindude sugukond kurvitsaliste seltsist; 2 perekonda: Stercorarius ja Catharacta; 9 liiki. Änlased on levinud nii põhja- kui ka lõunameredel.

Sulestik on valdavalt tumepruun, nokk konksjas ja tugev. Ujunahaga varvastel on teravad küünised. Emased on isastest suuremad. Kolmel liigil – pikksaba-ännil, söödikännil ja laisaba-ännil – on täiskasvanult saba keskmiste tüürsulgede paar teistest pikem. Need kolm liiki on Arktika kõige arvukamad rööveluviisiga linnud, pesitsevad Euraasia ja Põhja-Ameerika tundras ja arktilistel meresaartel; kurnas 1–3 muna, haudevältus 3–4 nädalat. Pesitsusalal söövad nad lemminguid, linde, nende poegi ja mune, ka raipeid ja marju; pesitsusjärgsel ajal viibivad ännid lõunapoolsetel meredel, kus nad kiirete ja võimsate lendajatena jälitavad kalatoidulisi linde ja sunnivad neid loovutama tabatud saaki või toitu välja oksendama. Lõunapoolseima levilaga on antarktika änn (Catharacta maccormicki) ja patagoonia änn (C. antarctica), kelle elukeskkond on eriti karm. Änlased elavad üsna vanaks (kuni 38 aastaseks), nad on pesapaiga- ja paarilisetruud. Pesitsusvälisel ajal hulguvad laialt ringi.

• Eestis on änlastest enim kohatud suuränni (eksikülalisena). Änne on Eesti vete kohale sattunud läbirändel: laisaba-änn on meil harv, söödikänn väikesearvuline ja pikksaba-änn haruldane läbirändaja.

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti linnustik
• merelinnud

Kirjandus

• Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
• O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
• L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, ³2008
• L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislingid

• Änlastest veebisaidil Planetofbirds (inglise keeles)
• Änlased veebisaidil Animal Diversity Web (inglise keeles)