Juhan Kunder (26. XII 1852 Pulleritsu küla, Holstre – 24. IV 1888 Peterburi), kirjanik ja pedagoog, Hain Henno poolvend.

Õppis Pulleritsu külakoolis, Paistu kihelkonnakoolis, Viljandi alg- ja kreiskoolis. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari (kreiskooli õpetaja eksam 1882). Töötas 1875–76 Tartus ning 1876–86 Rakvere elementaar ja kreiskoolis pedagoogina, õppis 1886 Kaasani ülikoolis loodusteadust ja aastast 1887 Peterburi õpetajate instituudis. Osales rahvusliku liikumise radikaalse suuna pooldajana mitmekülgselt ühiskonna- ja kultuuritegevuses. Võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, oli 1882–88 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresident.

Kuulub oma aja kirjanduskriitika edendajate hulka; toimetas 1885–86 kirjanduslikku nädalalehte Meelejahutaja, kus avaldas arvustusi, mis anti välja raamatuna „Eesti kirjandus koolile ja kodule” (1890, ²1924). Avaldas umbes 100 raamatut (õpikuid, lasteraamatuid, luulet, näidendeid). Koostas looduslooõpikud „Looduse õpetus” (I – „Elajate riik”, 1877, II – „Taimede riik”, 1882, III – „Kivide (mineraalide) riik”, 1885) ja „Weikene Looduse õpetus” (1879) ning populaarse „Maakera elu ja olu” (1878); rikastas oluliselt eestikeelset loodusteaduste terminoloogiat.

Näitekirjanikuna jätkas Lydia Koidula traditsiooni, lõi muuhulgas ühevaatuselised näidendid „Mulgi mõistus ja tartlase tarkus” (1881) ja „Muru Miku meelehaigus” (1882), esileküündiva külakomöödia „Kroonu onu” (1885) ning draamad „Mõrsja ja märatsejad” (1887) ja „Kingu Laos” (1890).

Kordas luuleloomingus rahvusliku liikumise aja tähtsaimate poeetide teemasid („Õiekuu ja külm elu maanteel”, 1873; „Kümme laulu”, 1876; postuumne „Algupäralised luuletused”, 1889).

Kirjutas menuka kogu rahvajututöötlusi „Eesti muinasjutud” (1885, ²1924) ja „Kalevipoja” proosaümberjutustuse (1885).

Maetud Rakvere kalmistule, mälestussammas Rakveres (R. Haavamägi, 1938). Juhan Kunderi kivi (rändrahn) on Võru maakonnas Haanja vallas Suure Munamäe tipus, vaatetornist 50 m lõuna pool. Tallinnas on Juhan Kunderi tänav.

Töid

• Esimene õpetus Vene keeles (1885)
• Laste raamat (1884)
• Vigur rehepapp (1970)
• Ahjualune (1985)
• muinasjutukogu Imelik peegel (1953)

Kirjandus

• K. Laigna. Juhan Kunder, mitmekulgne kultuuritegelane. Tallinn, 1959

Välislingid

• Juhan Kunder portaalis Kreutzwaldi sajand
• Juhan Kunderi teosed Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogus

EE 14, 2000; muudetud 2013