ühiskondlik leping, mõne teooria järgi inimeste teadlik, riigivõimu loomiseks sõlmitud kokkulepe, millel põhineb riigi teke. Ühiskongliku lepingu idee sõnastasid juba antiikaja õpetlased Epikuros ja Lucretius. Põhiliselt loodi ühiskondliku lepingu teooria 17.–18. sajandil kodanluse feodalismivastase võitluse ajajärgul. Tuginedes loomuõigusliku koolkonna põhimõtetele, väitsid ühiskondliku lepingu teooria pooldajad, et vabade ja sõltumatute indiviidide tahtel loodud riik peab tagama inimõigustest kinnipidamise. Kõige radikaalsema ühiskondliku lepingu kontseptsiooni esitas Jean-Jacques Rousseau, kes leidis, et võimu kuritarvitamise korral on inimestel õigus leping tühistada ja valitsejad kukutada.

VE, 2006