Şahdənizi platvorm Alfa

Şahdənizi gaasiväli, gaasiväli Kaspia meres, umbes 70 km Bakuust kagus. Suurimaid gaasi-kondensaadivälju maailmas ja suurim Aserbaidžaanis. Rahvusvahelise lepingu kohaselt on selle pindala umbes 860 km². Mere sügavus gaasiväljal on 50 m (loodeosas) kuni 600 m (kaguosas), peamine maardla asub 5–6,5 km sügavusel merepinna all. Leiukoha esimese etapi gaasivarud on hinnanguliselt 1,2 triljonit m³ maagaasi ja 240 miljonit tonni gaasikondensaati. 

Gaasivälja uuringutega tehti algust 1999. aastal, gaasitootmine algas 2006–07. Välja tootmisvõimsus on 27,3 miljonit m³ gaasi (u 10 miljardit m³ aastas) ja 50 000 barrelit kondensaati päevas. Aastast 2014 suurenes gaasitootmisvõimsus 29,5 miljoni m³ päevas. Gaas toimetatakse veealuse toru kaudu Səngəçali terminali, kust see liigub Bakuu–Thbilisi–Erzurumi gaasijuhtme kaudu Gruusiasse ja Türgisse. Gaasikondensaat segatakse naftaga Azəri–Çıraqi–Günəşli naftaväljalt ja veetakse Bakuu–Thbilisi–Ceyhani naftajuhet pidi Türgisse. 2013 allkirjastasid 9 rahvusvahelist ettevõtet investeeringute lepingu, et ehitada välja Şahdənizi gaasivälja teine järk. Plaanis on rajada kaks uut platvormi 26 puurauguga, 500 km veealust torustikku ja uuendada Səngəçali terminali. Teise järgu planeeritav koguvõimsus on 16 miljardit m³ aastas, millest 10 miljardit m³ suunatakse Euroopasse.

Gaasivälja esimest järku opereerib BP, mille omanduses on 28,8% leiukohast. Omanikeringi kuuluvad lisaks Türgi TPAO (19%), Petronas (15,5%), SOCAR (10%), Lukoil (10%), Iraani NICO (10%) ja SGC Upstream (6,7%).

Välislink

• Şahdənizi gaasiväljast BP kodulehel (inglise keeles)

Loodud 2015