Şəki khaanipalee ja karavanseraid

Şəki khaanipalee ja karavanseraid, 18. sajandi arhitektuuri ja kunstimälestised Aserbaidžaanis Şəkis. Asuvad linna ajaloolises müüriga piiratud osas ja kuuluvad tänapäeval ajaloo- ja arhitektuurikaitseala Yuxarı baş koosseisu (moodustatud 1958). Peale nende asub kaitsealal veel osaliselt säilinud linnusemüür, elumaju, töökodasid, mitu mošeed, minaretid ja saunad ning Mirzə Fətəli Axundovi, pedagoogi ja valgustustegelase Rəşid bəy Əfəndiyevi (1863–1942) ja kirjanik Sabit Rəhman (1910–70) majamuuseumid.

Kaitseala on esitatud UNESCO maailmapärandi nimekirja kandidaadiks.

Şəki khaanipalee

Säilinud palee (aserbaidžaani Şəki xanlarının sarayı) oli osa Şəki khaanide majade kompleksist, tõenäoliselt nende suveresidents. Allikate järgi oli palee kasutusel ka kohtumajana (divanhana). Palee ehitamise ajaks loetakse aastaid 1790–97 (arhitekt Hacı Zeynalabdin Şirazi). Tõenäoliselt lasi palee ehitada Məhəmməd həsən khaan [1783–95] Şəki khaanidünastia asutaja Hacı Çələbi khaani [1747–55] pojapoeg. Hoone asub suures ajaga piiratud pargis, kus muuhulgas kasvavad iidsed plaatanid (legendi kohaselt istutatud 1530. aastatel).

Maailmas ainulaadne kahekorruseline palee on ida–lääne-suunaline piklik telliskivihoone (pikkus 31,7 m, laius 8,5 m, kõrgus 10 m, kummagi korruse kõrgus 3,35 m). Hoone mõlema korruse põhiplaan on sarnane, kummalgi korrusel on kolm saali, mida ühendavad kaks põhja–lõuna-suunalist koridori (iwan), ja kaks peegelrõdu. Kahekorruselise hoone lõunafassaadi liigendavad stalaktiitvõlvidega portikused mõlemal korrusel, mis jagavad hoone kolmeks ebaõrdseks osaks. Portaalide vahelist pinda ilmestab geomeetriline ornament, milles on kombineeritud tumesinist, türkiisi ja ookrit. Hoone lõunafassaadil on mõlemal korrusel puuraamis vitraažaknaid (aserbaidžaani şəbəkə), mille ehitamisel ei ole kasutatud naelu ega liimi. Hoone esimese korruse ruumidesse pääseb lõunapoolsetest ustest, teisele korrusele viivad põhjaküljel asuvad trepid. Palee interjööri kaunistavad lisaks värvilistele vitraažidele geomeetrilised, taimeornamendiga ja süžeelised seinamaalingud. Hoonet on restaureeritud 1848–51, 1955–65, 2002–04.

Şəki khaanipalee. Lõunafassaadi portaal stalaktiitvõlviga

Şəki khaanipalee sisevaade. Alkoov

Şəki khaanipalee sisevaade. Lõunaseina keskosa vitraaž

Karavanseraid

18. sajandi lõpus ehitatud Şəki karavanseraidest on säilinud kaks peamise kaubandustänava ääres asuvat kompleksi. Ülemine karavanserai (aserbaidžaani Yuxarı karvansaray) on ruudukujulise plaaniga, selle kogupindala on u 6000 m², tänavapoolse seina kõrgus on 14 m ja hooviseina kõrgus 8 m. Alumine karavanserai (aserbaidžaani Aşağı karvansaray) on trapetsikujulise plaaniga, selle kogupind on u 8000 m². Mõlemad kaubahoovid on tänapäeval osaliselt kasutusel hotellina (kokku üle 500 numbritoa, sh sviidid), seal on ka restoran.

Şəki ülemine karavanserai. Üleval välisvaade, paremal sisehoov

Şəki alumine karavanserai