Ülemiste järv

Ülemiste järv, varem Järveküla järv, Mõigu järv, asub Tallinna kesklinnast kagus Harju lavamaal Lasnamäe klindineemiku läänepervel. Järve kõrgus merepinnast on normaalveeseisu korral 36,62 m, pindala 9,75 km2, kaldajoon 15,3 km, pikkus 4,8 km, laius 3,2 km, suurim sügavus 5,2 m ja vee hulk 32,87 miljonit m3; põhjasetteid ja hõljuvat järvemuda on 14 miljonit m3, mudakiht on keskmiselt 2,1 m, kohati kuni 8 m paks ja katab põhja 6,3 km2 ulatuses. Järv eraldus Antsülusjärvest selle lõppfaasis umbes 8000 aastat tagasi. Järve kirdekalda lähedal paikneb rändrahn – Linda kivi (ümbermõõt 13,7 m, looduskaitse all). Vesi vahetub keskmiselt 1,2 aasta jooksul. Peamine juurdevool (maksimaalne läbilaskevõime vaba voolusängi korral 6,5 m3/s) Vaskjala–Ülemiste kanali kaudu Pirita jõest. Seoses Kurna tehismärgala rajamisega järve lõunakaldale suleti Katku oja ja Kurna kanal (Kurna–Mõigu– Lehmja peakraav). Vesi voolab märgalalt järve läbi truupregulaatori. Ülemiste järv on Tallinna peamine joogiveeallikas. Veemahu suurendamiseks on rajatud veehaardesüsteem, mis saab alguse Kesk-Eestist Pärnu jõe ülemjooksult ning mis hõlmab Jägala, Pirita ja Soodla jõgikonna, kokku 1864 km2. Süsteemis on peale Ülemiste järve 6 veehoidlat (Vaskjala, Paunküla, Soodla, Raudoja, Aavoja ja Kaunissaare veehoidla) ning 8 kanalit (kogupikkus 66,9 km). Tallinn on järvest joogi- ja tarbevett saanud alates 14. sajandist. Järve majandab AS Tallinna Vesi. Ülemiste järv ja tema kaldavöönd on külastamiseks suletud sanitaarkaitseala. 21. sajandi hakuks on Ülemistest saanud looduslikust oluliselt erinevaks muudetud režiimiga eutroofne, suure valgalaga järv, millele on iseloomulik vähene põhjataimestik, suur lepiskalade biomass ja hilissuvine sinivetikate põhjustatud veeõitseng. Järv on vähese läbipaistvusega ja rikas orgaanilise aine poolest.

Kirjandus

EE 12, 2003