Pakri poolsaart ääristav Pakri pank on Harju lavamaa piir, mis siin ulatub mereni

Kostivere karstiala on üks Harju lavamaa karstunud paetasandikest

Harju lavamaa, pinnamoe suurvorm ja Loode-Eesti maastikurajoon, paikneb peamiselt Harju ja Rapla maakonna alal; 3948 km². Ulatub loodes Pakri poolsaarest (hõlmab ka Pakri saared ja Osmussaare) Kolgani ning lõunas Märjamaa, Järvakandi ja Kaiu ümbrusse. Läänest ja lõunast piirneb ta Lääne-Eesti madalikuga, idast Kõrvemaaga ja põhjast piirab teda Soome lahe rannikumadalik.

Paikneb tektoonilistest lõhedest läbitud paelaval, mida põhjast ääristab Põhja-Eesti paekallas (Pakri, Türisalu, Rannamõisa jmt pank). Pankade vahel paiknevad jääajaeelsete jõeorgude suudmealadest tekkinud ja mandriliustike süvendatud klindilahed (Vääna, Iru, Jägala). Hiljem on neis olnud ja osaliselt on nüüdisajalgi merelahed (Lahepere, Lohusalu jt.). Ülemiste järvest lääne-edelas paikneb laiaulatuslik liivik (sellel asub Nõmme linnaosa). Liiva alla on mattunud ka Mustamäe klint. Laiaulatuslikke alasid (47%) hõlmavad paekühmudega (eriti Kernu, Varbola ja Rapla ümbruses) ja kohati ka voorelaadsete künnistega (Märjamaast kagus, Raasikul) rähksed moreenitasandikud. Paetasandikud (11%) on kohati (Kostiveres, Kuimetsas, Tuhalas) tugevasti karstunud. Kulutusnõgudesse tekkinud suurimad sood on Mahtra soostik (80,3 km²) ning Peningi (75,5 km²), Ohtu (37,1 km²), Kodila-Linnuraba (31,6 km²), Hagudi (26,8 km²) ja Kostivere soo (23,8 km²).

Soome lahte suubuvad jõed moodustavad klindilt laskudes joa (Keila, kõrgus 5,7 m, Jägala, 8,1 m), joastiku (Treppojal, 5,6 m, Vääna jõel, 4,5 m, Jõelähtme jõel, 2,1 m) või kärestiku (Pirital Nehatus). Järvi on vähe, suurim neist Ülemiste (9,85 km²). Männiku liivakarjääridesse on kujunenud tehisjärvestik.

Kõige enam on gleimuldi, rohkesti ka soostunud ja soomuldi. Kõrgemate alade paepealsetel ja rähksetel rendsiinadel on kadakatega looniidud ja hõredad loomännikud, paksema pinnakatte peal kujunenud viljakad leostunud ja leetjate muldadega alad on kas suures osas põllustatud (33%) või kasvab neil tootlik salu- ja sürjamets.

Harju lavamaal on iidseid asulakohti (Rebala muinsuskaitseala), nüüdisajal on ala võrdlemisi tihedasti asustatud, palju on linnu (osa Tallinnast, Keila, Paldiski, Maardu, Kehra, Saue, Rapla) ning puhke- ja suvituspiirkondi.

Kirjandus

• I. Arold. Eesti maastikud. Tartu, 2005

EE 12, 2003 (I. Arold); Jõelähtme, 2010; muudetud 2011