Abhaasia

Abhaasia Kaukaasias

Abhaasia lipp

Abhaasia, ajalooline piirkond ja riiklik moodustis Taga-Kaukaasias Musta mere rannikul Gruusia loodeosas; 8432 km2, 240 000 elanikku (2011), pealinn Suhhumi.

Ajalooliselt abhaaside asuala. Kuulutas 21. VII 1992 Abhaasia Vabariigi nime all välja riikliku iseseisvuse, mida Gruusia ja rahvusvaheline üldsus ei tunnusta. Pärast 1992. aasta võidukat sõjalist vastupanu on Gruusia keskvõimust sõltumatu. Abhaasia iseseisvusliikumine kasvas Abhaasia ja Gruusia sõjaliseks vastasseisuks (1992–93), millega kaasnes peaaegu kõigi grusiinide (1989. aastal 45,7 % Abhaasia rahvastikust) pagemine Abhaasiast. Kehtestas 26. XI 1994 Abhaasia konstitutsiooni.

Võim püsib Venemaa varjatud toel, Abhaasias viibivad 1994. aastast SRÜ, aastast 2009 Venemaa rahuvalvejõudud. 2008 toimunud sõja järel tunnustas Venemaa Abhaasiat iseseisva riigina. Gruusia käsitab Abhaasiat Gruusia koosseisu kuuluva Abhaasia Autonoomse Vabariigina ja Venemaa okupeeritud alana.

Rahvastik

1983 oli Abhaasias 517 000 elanikku. 1979. aasta rahvaloenduse ajal oli abhaase 17,1%, grusiine 43,9 %, venelasi 16,4%, armeenlasi 15,1% ja kreeklasi 2,8%.  Keskmine tihedus oli 59,7 inimest km2 kohta. Üle 90% rahvastikust elas Musta mere rannikul, kus asustustihedus oli 200 inimest km2 kohta. Linnades ja aleveis elas 48% rahvastikust. Abhaasia ja Gruusia sõja ajal (1992–93) vähenes elanikkond poole võrra, lahkusid peaaegu kõik grusiinid.

Abhaasia linnad on Suhhumi, Tkvartšeli, Gagra, Gali, Gudauta ja Otšamtšira. Abhaasia lääneosas elab ka eestlasi (vaata peatükk Eestlased Abhaasias).

Loodus

Abhaasia asub Gruusia loodeosas Musta mere rannikul, hõlmab Suur-Kaukasuse peaaheliku lõunanõlvad ning peamiselt lubjakividest koosnevad haruahelikud (Gagra, Bzõbi, Kodori) ja eelmäestikud. Tähtsaim maavara on kivisüsi. Rannikul valitseb niiske lähistroopiline kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris 4–7 °C, juulis 22–24 °C, mägedes vastavalt 2 kuni -2 °C ja 16–18 °C; sademeid keskmiselt 1200–1400 mm, mägedes 2000–2400 mm aastas. Rohkesti on karstikoopaid (Abrskili, Kelassuri) ja mägijärvi (Ritsa). Mägedes kasvab 2000 m kõrguseni pöögi- ja nulumetsa, kõrgemal on alpiniidud. Mets katab 55 % pindalast. Abhaasias asuvad Pitsunda-Miussera looduskaitseala (asutatud 1935, kaitse all aastast 1885, 3800 ha), Pshu-Gumista looduskaitseala (1946, 40 000 ha) ja Ritsa rahvuspark (asutatud 1957, aastani 1996 Ritsa looduskaitseala, 390 km2).

Ajalugu

I aastatuhande keskpaigast eKr kuulus Abhaasia Kolhethi riiki; rannikualal asutati mitu kreeka kolooniat. 2.–1. sajandil allus maa Pontosele, 1. sajandi II poolest Roomale, 4. sajandist pKr Lazika (Egrisi) riigile ja 6. sajandist Bütsantsile. 6. sajandil sai ametlikuks usuks ristiusk. 780. aastail tekkis araablaste vastases võitluses iseseisev Abhaasi riik, selle vürst Leon II ühendas ühendas oma võimu alla kogu Lääne-Gruusia. 10. sajandi II poolel ja 11. sajandi alguses allutasid Abhaasia Bagratiidid, kes 12. sajandi alguses lõid ühtse Gruusia riigi. 13. sajandil ja 14. sajandi I poolel sai Abhaasia rängalt kannatada mon­golite vallutuste tagajärjel, 1386–1403 laastasid maad Timuri sõjaretked. 15. sajandi II poolel ühtne Gruusia riik lagunes, Abhaasia läks Imerethi  kuningriigi koosseisu, eraldus sellest 16. sajandil. 16. sajandi II poolel sattus Abhaasia sõltuvusse Osmanite Türgist ning allus 17.–18. sajandil selle võimule. Suur osa elanikkonnast võttis omaks islami. 1810 ühendati Abhaasia Venemaaga (aastani 1864 autonoomne vürstiriik). Vene-Türgi 1877.–78. aasta sõja eel ja ajal asus suur hulk islamiusulisi abhaase Türgisse. Tühjenenud aladele tuli hiljem uusasukaid, sh eestlasi. 1871 kaotati pärisorjus, hakkasid tekkima kapitalistlikud suhted, rajati väikeettevõtteid. Aastani 1917 oli Abhaasia Vene Taga-Kaukaasia asehaldurkonna osa. 26. V 1918 kuulutas Gruusia enda iseseisvaks, Abhaasia sai Gruusia koosseisus autonoomia. Jaanuaris 1921 tungis Abhasiasse Punaarmee, 4. III 1921 kehtestati Suhhumis nõukogude võim, moodustati Abhaasia NSV, mis alates 16. XII 1921 oli liidulepingu alusel Gruusia NSV koosseisus. Kuulus 13. XII 1922 kui Gruusia NSV osa Taga-Kaukaasia SFNV-sse ja 30. detsembrist 1922 NSV Liitu. Veebruarist 1931 autonoomne vabariik Gruusia NSV koosseisus.

Eestlased Abhaasias

Abhaasias on kolm eesti (eestlaste poolt asutatud) küla: Sulevi (72 eestlast, 2011. aastal), Salme (135 eestlast, 2011) ja Estonia (12 eestlast, 2012). Veel hiljuti eksisteerinud Linda (Ülem-Linda) ja Alam-Linda küla on varemetes. Peale selle elab eestlasi Suhhumi ja Gagra linnas ning Abhaasia rannikualadel Getšripšis, Amzaras ja Tsandripšis. Tegutseb Suhhumi Eesti Selts Linda (esinaine Svetlana Holitš-Jakobson). Eestlaste andmed veebisaidilt Idakandieestlased.

Välislingid

EE 1, 1985; VE, 2006; muudetud 2014