Osmanite riik

Osmanite riik oma võimsuse tipul 17. sajandi keskpaigas. Roheline värv tähistab Osmanite otseseid valdusi, kollane vasallriike, rist lahingupaiku.

Osmanite riik, paljurahvuseline riik Aasias ja Euroopas 1299–1923, põhiliselt tänapäeva Türgi alal, pealinnu Bursa (1326–65), Edirne (1366–1453), İstanbul (aastast 1453). 

Osmanite riigi rajas Osman I Gazi, riiki valitses sultan (kokku 37 sultanit), 1517 võtsid Osmanid kui võimsaima sunniitliku riigi valitsejad endale kaliifi tiitli. Riigi kõrgajal 15.–18. sajandil, oli Osmanite riik ekspansionistlikku poliitikat ajav suurriik, mis haaras Kagu-Euroopa, Lähis-Ida ning Põhja-Aafrika.

19. sajandil iseseisvusid Kagu-Euroopa riigid, 20. sajandi alguses okupeeris Itaalia viimased Põhja-Aafrika alad. 1922 sultanaat kaotati, tema aladel moodustati Türgi vabariik ning Suurbritannia ja Prantsusmaa protektoraadid Lähis-Ida araabia maades.

Vaata ka seotud artikleid

Välislink

EE 7, 1994