Mulgi lipp lehvib Abja Gümnaasiumi ees

Abja Gümnaasium, munitsipaalkool, asub Viljandimaal Abja vallas Abja-Paluoja linnas.

Koolis on humanitaar- ja sotsiaal-, reaal- ja loodusainete ning sisekaitse suund (piirikaitse, politseiõpetus ja päästja kutseõpetus). Huviringidest tegutsevad lastekoor, mudilaskoor, poistekoor ja segakoor, tegeletakse võrkpalli, jalgpalli ja kergejõustikuga, motospordihuvilisi koondavad võrriklubi Kõrr ja Abja tehnikaring.

2012/13. õa oli koolis 211 õpilast (sh gümnaasiumis 65) ja 26 õpetajat (2005/6 õa vastavalt 352, 124 ja 36). Direktor Sirje Renter.

Koolil on spordikompleks (spordisaal, staadion, jalgpalli-, mängude- võrkpalli- ja rannavolleväljak), ujula ja õpilaskodu.

Koolil on pikad traditsioonid kergejõustikus, siin on õppinud kergejõustiklane Valter Külvet. Tuntud vilistlasi: Mati Laur, Ants Nurk, Mati Pääsuke.

Koolijuhte: 1925–40 Peeter Nõmm (Abja algkooli juhataja), 1984–97 Aksel Tiideberg, 1997–2002 Tarvo Talvistu, 2002–06 Arvo Lamp, 2007–12 Jüri Ojamaa.

Ajalugu

Abja Keskkooli XI klassi neiud pärast koolilõpuaktust (1967). Silma hakkab kleidipikkuses, soenguis ja kingade valikus valitsev üksmeel. Moejoones avaldub mõningane ajaline nihe Läänega võrreldes, ent ka kohaliku kaubanduse olukord.

Mõningatel andmetel avati Kaidi külakool Abja mõisas 1833. 1857 valmis Abjakul uus maja, 1857–98 oli õpetajaks Jaan Jung. Vallakoolid olid veel Niitsaadul, Vanamõisas ja Pussil, 1861 lisandus õigeusu kihelkonnakool Penujas. 1914 asutas Abja kooliselts Idu 2-klassilise 5 jaolise eraalgkooli. 1919 reorganiseeriti Kaidi vallakool Kaidi algkooliks, 1920 võeti kooliseltsi Idu eraalgkool avalike algkoolide võrku, mõlema ülalpidajaks oli Abja vald. 1930 koolid ühendati, aastast 1931 Abja-Paluoja algkool. Praegune koolimaja valmis 1940, juurdeehitus 1964. 1945–98 tegutses Abja keskkoolina, 1949–98 toimus õppetöö ka vene õppekeelega klassides. Õpilaste arv koolis kasvas pidevalt, kuna ümbruse väiksemad koolid suleti: Vana-Kariste kool 1971, Halliste kooli vanemad klassid 1972, Penuja kool 1974, Kosksilla kool 1980. 1975/76. õa oli koolis 718 õpilast ja 31 klassikomplekti. Klassivälises töös oli heal tasemel sport, rahvatants ja teatripäevade korraldamine. 1995 avati piirivalve õppesuund, aastast 2004 laiendati see sisekaitse suunaks. 2006 valmis õpilaskodu, 2010 avati tööõpetuse- ja spordikompleks.

Loodud 2013