Abja-Paluoja
 |
| Abja-Paluoja üldandmed | |
| Elanike arv (2011) | 1084 |
| Linna õigused | 1993 |
| Linnapea | Peeter Rahnel |
| Maakond | Viljandimaa |
Abja-Paluoja, vallasisene linn ja Abja valla keskus Viljandi maakonnas; Valga–Uulu maantee ääres (71 km Valgast, 66 km Pärnust) Sultsi tee lahkmel, kaugus maakonnakeskusest Viljandis on ligikaudu 35 km, Pärnust 70 km, Tartust 112 km ja Tallinnast 186 km. Abja-Paluoja on kogu omaaegse Halliste kihelkonna majanduslik ja kultuuriline keskus.
Abja-Paluoja paikneb Halliste ürgoru lõunaveerul ja ulatub põhjas Kariste järveni, linn on nime saanud Abja mõisa ja Halliste jõkke suubuva Paluoja järgi. Abja-Paluojani ulatub Kariste järve hoiuala.
Linnas asub Abja vallavalitsus, päästeteenistuse tugikomando ja postkontor.
 Abja postkontor |  Abja-Paluoja külatänav |
Rahvastik
| Abja-Paluoja elanike arv | |
| Aasta | Elanike arv |
| 1934 | 959 |
| 1967 | 1755 |
| 1983 | 1838 |
| 2000 | 1417 |
| 2003 | 1392 |
| 2011 | 1084 |
Aastatel 1950–62 oli Abja-Paluoja rajoonikeskus ning rahvaarv keskmiselt 4500 elanikku. Alates sellest ajast on toimunud teiste linnade (Viljandi, Pärnu) mõjul ja madala sündimuse tõttu pidev aeglane inimeste vähenemine. 1976 elas Abja-Paluoja alevis 1796, 1993 oli Abja- Paluoja linnas 1775. Abja vallaga ühinemise ajal 1. XI 1998 oli elanike arv linnas 1645. 2000. aasta rahvaloenduse ajal elas linnas 1417 inimest, 2011. aasta rahvaloenduse ajaks oli elanike arv vähenenud 1084 inimeseni.
Ettevõtlus ja transport
| Abja-Paluoja töötajate jaotus tegevusalati | |||
| 1989 | 2000 | 2011 | |
| Põllu-, jahi- ja metsamajandus | 236 | 40 | 30 |
| Mäetööstus | – | 1 | – |
| Töötlev tööstus | 168 | 83 | 96 |
| sh tekstiili- ja õmblustööstus | 41 | – | – |
| puidu töötlemine | – | 28 | – |
| Energia- ja veevarustus | 8 | 8 | 9 |
| Ehitus | 50 | 28 | 39 |
| Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont | 153 | 79 | 57 |
| Hotellid ja restoranid | 21 | 15 | 12 |
| Veondus, laondus ja side | 64 | 26 | 18 |
| Rahandus | 9 | 4 | 3 |
| Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus | 12 | 20 | – |
| Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus | 13 | 40 | 27 |
| Haridus | 81 | 65 | 45 |
| Tervishoid ja sotsiaalhooldus | 43 | 32 | 24 |
| Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus | 58 | 9 | 18 |
| Töötajaid kokku | 916 | 456 | 377 |
Linna suurim tööandja on AS Toom Tekstiil (voodipesu ja tekkide ning patjade tootmine), tegeldakse ka puidu töötlemisega ja mööblitootmisega (OÜ Puit ja Mööbel). Linnas on teemeistripiirkonna ja tarbijate ühistu keskus.
Tegutsevad Paluoja puhkemaja, Mulgi kõrts (toitlustuskoht ja külalistemaja) ja Kilpkonna trahter (suvehooajal).
Abja-Paluoja linna läbib Valga–Uulu põhimaantee, linnas on bussijaam.
Haridus, tervishoid, kultuur ja turism
Linnas on Abja gümnaasium (2002/03. õa 442, 2009/10. õa 274 õpilast), lasteaed, koolituskeskus (vabahariduslik mittetulundusühing), muusikakool, noortekeskus, kultuurimaja, muuseum ja raamatukogu, päevakeskus ning nelipühilaste palvela. Ilmub ajaleht Lõuna-Mulgimaa.
Kultuurimajas tegutsevad segakoor, naisrahvatantsurühm, näitering ja naisansambel. Headeks traditsioonideks on kujunenud hõimupäevade, vabariigi aastapäeva, Emakeelepäeva, teatrikuu, laste kevadpäevade, jaanipäeva, Abja suvepäevade ja teiste rahvakalendritähtpäevade tähistamine.
Sporditegemise võimalused on peamiselt seotud Abja gümnaasiumiga, tegutsevad Abja Spordiklubi ja Abja Motoklubi.
Abja-Paluoja linnas asuvas perearstikeskuses tegutseb kolm perearsti ja stomatoloog. Hooldusravihaiglana tegutseb SA Abja Haigla. Gümnaasiumis töötab kooliõde. Abja-Paluojal asub ka SA Viljandi haigla kiirabibrigaad. Linnas on apteek.
Tegutseb Abja muuseum, turismialast infot jagab Abja Maaturismi Infopunkt.
Linnaehitus ja arhitektuur
Põhiline hoonestus paikneb mõlemal pool Pärnu maanteed, mis on linnaruumi tähtsaim komponent ja Viljandi teest vasakul. Tänavat ääristavad erinevaid aegu ja arhitektuuristiile iseloomustavad hooned, tänav on peaaegu terves pikkuses säilitanud sõjaeelse ilme. Omaaegsele vilkale äritegevusele viitavad arvukad väikesed ärihooned, valdav osa hoonestusest esindab kohalikku inseneriarhitektuuri. Hooned valdavalt puidust ja tellistest.Hooned paiknevad tihedalt üksteise kõrval, valdavalt tänavajoonel. Hooned on tänava poole nii otsa- kui pikiküljega ja nende kõrgus on erinev. Katuse kalded ja kujud on erinevad, levinum on mansardkatus. Avanevad vaated tagahoovidesse, kus leidub originaalsena säilinud abihooneid. Arhitektuuriliselt on huviväärsed 1929. aastal pangamajaks ehitatud nüüdne postkontorihoone (arhitekt Edgar Johan Kuusik) ning uusklassitsistlik kultuurimaja (1957, arhitekt Arnold Matteus).
Pärnu maanteest lõuna poole jääval eelmise sajandivahetuse hoonestusalal on väärtuslikud tänavate ja kruntide algne struktuur ning originaalsel kujul säilinud puitdetailidega kaunistustega puitmajad.
Linna põhjapoolses osas paiknevad rohkelt haljastatud aedlinnaosad. Aedlinna miljööd rikastab Abja-Paluoja järv. Haljasvöönd ulatub põhjas Kariste järveni ja Halliste jõeni.
Ajalugu
Linna vanimas hoones oli kõrts ja postijaam, mida samanimelise oja järgi nimetati Paluoja kõrtsiks. 1919 avati hoones Abja-Paluoja 6-klassiline algkool, mis 1933 liideti Kaidi algkooliga (kool asus selles majas 1973. aastani).
Esimene rong Abja asulas (1895)
Abjat on esmakordselt mainitud külana 1504. aastal. 19. sajandil oli Paluoja kõrtsi juures tähtis laadakoht, Abja sügislaata peeti Eesti suurimaks kariloomaturuks. Abja-Paluoja asula kujunemise alguseks loetakse 1890. aastaid, mil tekkis kaupmeeste ja käsitööliste asula. 1897 sai asula raudteeühenduse Pärnu ja Viljandiga (Abja-Paluojas oli raudteejaam aastani 1973). Sellest ajast alates on Abja-Paluoja olnud piirkonna majandus- ja kultuurielu keskus, teda on peetud Mulgimaa pealinnaks. 1914 asutati Abja-Vanamõisa lähedale (Abja-Paluojast 1,5 km lääne pool, nüüd Tümpsi küla) Abja toorlinavabrik (Eesti esimene omataoline ühistegelik käitis), 1922 Abja-Paluojale värnitsavabrik ning linapuhastus- ja ketrusosakond. Sai 1945 aleviks ning rajoonide moodustamisel (1950) Abja rajooni keskuseks, sel ajal rajati linna mitmekülgne teenindusvõrk. 1962 arvati Viljandi rajooni koosseisu. Seoses Mõisaküla–Viljandi raudteelõigu sulgemisega 1973 lõpetas tegevuse ka Abja raudteejaam. 19. XII 1991 sai omavalitsusliku alevi staatuse, 10. VIII 1993 nimetati linnaks; 11. VI 1998 ühines vallasisese linnana Abja vallaga.
Loe täiendavalt artiklist Halliste kihelkond.
Abja-Paluojaga seotud tuntud isikuid
Abja-Paluojas on sündinud Mati Laur, Aarne Ermus, Tiina Oraste ja Peep Aru.
Kirjandus
- E. Piir. Halliste kihelkond: inimkaotused ja repressioonid alates 21. juunist 1940. Viljandi, 1991
- A. Tiideberg. Halliste kihelkond. Viljandi, 1994
- P. Rahnel. Abja-Paluoja. Tallinn, 1998
Välislingid
Linn: Abja-Paluoja
Külad: Abjaku, Abja-Vanamõisa, Atika, Kamara, Laatre, Lasari, Penuja, Põlde, Raamatu, Räägu, Veelikse, Saate, Sarja, Umbsoo ja Veskimäe
EE 12, 2003; muudetud 2013
 |
