Aegna (reisi-kaubalaev, 1904)
Tehnilised andmed | |
kogumahutavus | 671 |
puhasmahutavus | 294 |
pikkus | 59,45 m |
laius | 11,7 m |
süvis | 3,4 m |
masinate võimsus | 750 hj |
kiirus | kuni 12 sõlme |
meeskond | 22 inimest |
Aegna (ex Seeadler, ex Adler), aurulaev, terasest ühetekiline reisi-kaubalaev, ehitatud 1904 Kielis, ümber ehitatud 1912.
Esialgu sõitis laev Hamburgi-Amerika Line´i rannasõiduliinidel Põhjameres, Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti Saksa sõjalaevastikku, 1918–35 sõitis uuesti reisilaevana. 1935. aastal ostis laevaühing G. Sergo ja Ko, 18. V 1936 tegi esmareisi Tallinna–Helsingi liinil esimese Eesti laevakompanii laevana. Laeval oli 250 reisijakohta, ekskursioonidel kuni 375. Talviti tegi kaks reisi nädalas, suvel iga päev. 7. XII 1939 tegi viimase reisi Helsingisse, kui Talvesõda oli juba alanud ning Helsingi sadam blokeeritud. 1940 sai teha reise veel juulis, kui enamus muid ühendusteid olid juba suletud.
Vastavalt Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi 8. X 1940 seadlusele kuulus natsionaliseerimisele laevaühing Aegna, mille osanikud olid Eesti NSV kodanikud Gustav Sergo, Johannes Koor, Rudolf Sergo, Aleksander Luntsi, Bernhard Sergo, Ulrich Alkvist, Johannes Tammekand, Mihkel Sergo, Erich Vast. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 9. X1940 otsusega laevandusettevõtete, mere- ja jõelaevastiku natsionaliseerimise kohta anti 25. X 1940 üle NSVL Merelaevastiku Rahvakomissariaadi alluvusse. Natsionaliseeriti 29. X 1940, anti Eesti Riikliku Merelaevanduse koosseisu. 8. VII 1941 päästis Tallinna–Helsingi vahet ühendust pidav Aegna miinile jooksnud Läti laevalt mitusada Läänemaalt mobiliseeritud kutsealust, kes pidi viidama Leningradi. 17. VII 1941 kuni hukkumiseni oli Vene Balti laevastiku käsutuses Maljutka-tüüpi allveelaevade ujuvbaasina. Tegi õnnelikult kaasa evakuatsiooni Tallinnast Leningradi läbi miiniväljade 1941. aasta augustis. Uppus tormis reisil Porkkalast Tallinna 23. XI 1944 Tallinna lahes, olles sõitnud kividele Aegna saarest põhja pool.
Loodud 2011 (R. Naber)