ahtertääv
ahtertääv (holl achtersteven<achter ’tagumine’ + steven ’post, tääv’; ingl sternpost, vn ахтерштевень), kiilu jätkuna ahtri alaosas paiknev puit-, sepis-, valu- või keeviskonstruktsioon, millel ühinevad mõlema parda talastik ja plaadistus.
Ahtertääv on toeks roolile, tema kuju oleneb laeva ja rooli tüübist ning sõukruvide arvust. Ühe (või kolme) sõukruviga laeval toetab ahtertääv ka sõuvõlli tagumist otsa (sabavõlli), mis väljub laevakerest ahtertäävisilmas lõppeva dedvudi toru kaudu. Tavalise rooli puhul koosneb sellise laeva ahtertääv kahest ülal kaarjalt ühendatud osast: eespoolsest kruvitäävist (stärnpostist), milles paikneb silm, ja tagumisest roolitäävist (-postist), mille hingedele kinnitub rool. Alt ühendab mõlemat osa omavahel (ja kogu ahtertäävi rõhtkiiluga) tald. Selliselt moodustunud raami – kruviraami – sisse jäävat ava nimetatakse kruvikaevuks ehk sõukruvi aknaks. Tald tõuseb tagantpoolt kiilujoonest kõrgemale, vältimaks purunemist laevakere ahtriosa puutumisel vastu merepõhja. Talla tagumine ots – kand – toetab rooli altpoolt.
Ripprooli puhul võib roolitääv puududa. Poolripprooli korral ulatub stärnposti ülaosast allapoole rooli sarv. Eeldatavalt perioodiliselt jäätuvates vetes töötavatel laevadel on ahtertäävi küljes jääküüs, mis peab kaitsma rooli jäävigastuste eest, kui laev jääs tagasi liigub.
Sõukruvita puitlaeval kujutab ahtertääv endast ahtripoolseimat püstprussi, mille tagaküljel asub rool ja esiküljel sisepäratääv. Ahtertääv ja sisepäratääv on tappliitega kinnitatud kiilukannale ning ühendatud kiilsoniga päratäävipõlviku abil. Sisepäratäävi, kiilsoni ja kiilu vahel paikneb päratäidis ehk ahtridedvud.
MerLe, 1996; muudetud 2012 (R. Raudsalu)