dedvudseade

dedvudseade (ingl shaft tube arrangement, stern tube arrangement, vn дейдвудное устройство), sõuvõlli väljaviigu seade laevakere veealuses osas. Dedvudseadme otstarve on toetada sõuvõlli koos sõukruviga ning tagada veetihedus. Kui laeval vastavalt otstarbele on mitu sõuvõlli, on tal ka sama palju dedvudseadmeid ahtris; vöörisõukruviga jäämurdjatel ka vööris. Ühe sõukruviga laevadel paikneb dedvudseade ahterpiigi vaheseina ja ahtertäävi vahel diametraaltasandis jäigalt kinnitatuna.

Dedvudseade koosneb täävtorust, tihendeist, jahutus- ja määrdesüsteemist ning võlli asendi kontrollimise seadisest. Pardas paikneva dedvudseadme (nt. kahe sõuvõlliga laeval) korral rakendatakse mortiiri.

Täävtorusse paigaldatud liugelaagrite (sõuvõlli kandelaager) määrimise ja jahutuse alusel eristatakse avatud ja suletud süsteemiga dedvudseadmeid. Avatud süsteemides määritakse ja jahutatakse dedvudseadmeid mereveega ning kasutatakse nn mittemetall-laagreid, kus laagripuksi sisepinda kattev antifriktsioonmaterjal on bakaut, tekstoliit, puitkiudplast, termoplast, kummi vms. Et merevesi laagreid määrib, on kaneptopendiga karptihend üksnes täävtoru sisemises osas. Merevesi tuleb täävtorusse veeliinist kõrgemal asuvast paagist ja väljub täävtoru ahtripoolsest otsast. Merevee korrodeeriva toime eest kaitseb dedvudseadet antikorrosioonvärv, epovaik vms. Suletud süsteemiga dedvudseadme nn. metall-laagrite antifriktsioonmaterjal on babiit ning määrdeainena kasutatakse mineraal- või sünteesõlisid, mis emulgeerudes mereveega ei kaota määrdeomadusi.

Täävtoru mõlemas otsas on tihendid, mis ei lase vett täävtorusse ning õli merevette ega laevakere sisemusse. Kasutatavaimad on Simplex- ja Cederwall-tüüpi tihendid. Esimese põhiosad on eriprofiiliga õlikindlast kummist kaelustihendid. Cederwall-tihend koosneb kahest teineteise vastu surutud lihvitud otspinnaga metallkettast; üks neist pöörleb koos võlliga, teine on jäigalt kinnitatud täävtoru külge. Vaatamata keerukusele ja suhtelisele kallidusele, eelistatakse laevaehituses suletud süsteemiga dedvudseadmeid, sest samade mõõtmete puhul taluvad metall-laagrid kuni 10 korda suuremat erikoormust ja on pikaealisemad kui mittemetall-laagrid. Õliga määritavate dedvudseadmete kasutamine sai massilise leviku peale Teist maailmasõda, kuid seoses merekeskkonna kaitsemeetmete karmistumisega on viimastel aastakümnetel taas tõusnud päevakorrale mereveega või vesialusel keskkonnasõbralike määrimisvedelikega töötavate dedvudseadmete kasutamine.

MerLe, 1996; muudetud 2012 (H. Punab)