Ahven, Eeva
Eeva Ahven (1935. aastani Eeva B a c h m a n n, 1935–53 Eeva K u r v e; 4. II 1924 Tartu – 28. X 2009 Tallinn), keeleteadlane, filoloogiakandidaat (1953). Õppis 1942–44 „Pallases”, lõpetas 1949 eesti filoloogina Tartu Riikliku Ülikooli. Oli 1949–52 Eesti NSV Teaduste Akadeemia keele ja kirjanduse instituudi (KKI) aspirantuuris (esimene aspirant), 1953–68 KKI teadussekretär, 1968–89 teadusdirektor ja 1989–92 vanemteadur. Uurinud eesti kirjakeele ajalugu XIX sajandi lõpust XX sajandi keskpaigani. Avaldanud artikleid eesti keele sõnavara arengu kohta ning ülevaateid Johannes Voldemar Veski ja Arnold Kase teadusteest. Eesti Vabariigi teaduspreemia (1994), Valgetähe V klassi teenetemärk (2003).
Töid
- Eesti kirjakeele arenemine aastail 1900–1917 (1953, raamatuna 1958)
- Pilk paberpeeglisse: Keele ja Kirjanduse Instituudi kroonika 1947–1993 (2007)
Kirjandus
- E. Ross. Mõni oluline lehekülg Emakeele Seltsi ajaloost (II). Sundkolimine Tallinna. Kiriusutelu Eeva Ahvenega. – Keel ja Kirjandus 1999, nr 4, lk 269–275
Välislink
EE 14, 2000; muudetud 2011
Kategooriad: Biograafiad | Eesti keeleteadlased