Akel, Friedrich

Friedrich Karl Akel (5. IX 1871 Halliste vald  – 3. VII 1941 Tallinn), poliitik, diplomaat ja sporditegelane, elukutselt arst.

Õppis 1881--83 Viljandi algkoolis (õpetaja Friedrich Kuhlbars) ja 1883--87 kreiskoolis, lõpetas 1889 Tartu kroonugümnaasiumi, õppis 1892–97 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, täiendas end 1899–1901 Berliinis, Prahas ja Leipzigis. Töötas 1902–22 Tallinnas silmaarstina ja osales innukalt seltside, ühingute ja erakondade tegevuses. 1892 astus Eesti Üliõpilaste Seltsi, 1907 oli Fraternitas Estica asutajaid. Oli Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev (hilisema Eestimaa Spordi Seltsi Kalev) esimees 1907–08, Tallinna Eesti Teatri osaühingu Estonia ja Tallinna Eesti Seltsi Estonia esimees ning juhatuse liige, Põhja-Balti Arstide Seltsi ja Tallinna Rahvahariduse Seltsi juhatuse liige, Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse (hilisema Krediit Panga) nõukogu liige ja esimees ning 1920. aastate alguses juhatuse liige. Aastast 1923 Eesti Olümpiakomitee liige, 1924–31 esimees, 1928–32 Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige. Oli tuntuim tsentristlik poliitik, Tallinna linnavolikogu liige ja volikogu esimees (1913–17), 1920–22 Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku konsistooriumi ilmalik abipresident.

Poliitiline tegevus

Eesti-Läti konverents 1. Xl 1923. Vasakult kuues on sõjaminister Jaan Soots ja kaheksas välisminister Friedrich Karl Akel. Laua otsas istub Ants Piip. Paremal on Läti välisminister Zigfrīds Meierovics

Poliitilist karjääri alustas Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvameelses Eduerakonnas, 1921. aastast kuulus ta Kristlikku Rahvaerakonda. 1922–23 oli saadik Soomes, oli 1923–24, 1926–27 ja 1936–38 Eesti välisminister, 1924 riigivanem, 1928–34 saadik Rootsis ning Taanis, 1934–36 saadik Saksamaal ja Hollandis. III Riigikogu, Rahvuskogu ja VI Riigikogu liige.

Nõukogude okupatsioonivõimud vahistasid Akeli 17. X 1940 ja lasksid maha.

2001 avati Akeli kodumajal (Tallinnas, Roosikrantsi 10) mälestustahvel.

Autasud

Kirjandus

  • Kalev. Läbi sajandi. Viies osa. Liidrid. Koostanud J. Maidlo. Tallinn, 2012

Välislingid

EE 14, 2000; muudetud 2012