Ernst Jaakson

Tehnilised andmed
Nimi 1938 Alar, 1944 Kurland, Arne, 1977 Alar, 1988 Ernst Jaakson
Tüüp 3-mastiline mootorpurjekas
Omanik 1938 laevaühing Alar, 1940 Meretranspordi keskus, 1941 Saksa laevasõiduamet, 1944 laevaühing Alar, 1944 erinevad omanikud, 1968 Arnold Türi, 1988 Emmaste vald
Ehitatud (koht, aasta) 1937-1938 Hiiumaal Õngu rannas
Pikkus 30 m
Laius 7,21 m
Kogumahutavus 180,17
Puhasmahutavus 133,1
Peamasina võimsus (koguvõimsus) hj 120 hj

Ernst Jaakson (endised nimed Alar, Arne, Kurland, Ernst Jaakson, kahvelpurjestusega 3-mastiline mootorpurjekas, laeva ehitas 1937–38 laevameister Peeter Himmist Õngu rannas Hiiumaal, 1939 paigaldati Tallinnas 120 hj 2-silindriline Bolinder naftamootor.

1940 oli laevaühingu Alar omand. Vedas laev Loksalt telliseid Saaremaa randa Jaagurahule ning palke saartelt Tallinnasse. Kuulutati Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu seadlusega 9. X 1940 natsionaliseeritavaks. Augustis 1941 oli Alar Matsi lahes laadungit ootamas ja jäi NSV Liitu viimata. Sakslased andsid laevale Pärnust merelemineku loa ja rahuldasid reprivatiseerimise taotluse. Oli 1942–44 Eestis kohalikel vedudel, kapten Feliks Voolens. 1944 viisid sakslased laeva Hamburgi, andes talle nime Kurland. Kapten Arnold Türi viis laeva Inglismaale remonti, seal sai nimeks Arne ja registreeriti Panama lipu alla. Oli mitme omaniku valduses, 1968 ostis Arnold Türi laeva tagasi. Kuna A. Türi oli Ameerika Ühendriikide kodanik, registreeriti laev USA laevaregistrisse, kodusadamaks sai New York. 1970–77 ehitati Taanis Hobro sadamas ümber ja sai tagasi Alari nime.

Viimane omanik kapten Türi tegutses aktiivselt selle nimel, et laev kodusadamasse tagasi jõuaks. Emmaste vallavalitsuse kaasabil jõudis Alar 28. VII 1998 Sõru sadamasse.

14. IX 1998 andis Emmaste valla volikogu president Lennart Meri ettepanekul laevale Eesti diplomaadi Ernst Jaaksoni nime, loodi rahvusvaheline Ernst Jaaksoni Sihtasutus, mille ülesandeks oli muuhulgas mootorpurjeka toetamine. Praegu ootab Ernst Jaakson huvilisi Sõru sadamas Eesti ainukeses puulaevade restaureerimise keskuses. Külalised saavad lähemalt tutvuda laevaehituse telgitagustega, külastada Sõru Meremuuseumit ja matkata Hiiumaa loodusradadel.

Kirjandus

  • Meremees 1998, 17–18
  • E. Saar. Ärajäänud merereis. Kärdla, 1999
  • Ajalooline ülevaade purjelaevandusest ja laevaehitusest Hiiumaal. Kärdla, 2010

Loodud 2011 (R. Naber)