Ardna, Priit

Priit Ardna (aastani 1935 Elmar-Friedrich Rossmann; 23. XI 1892 Vändra ‒ 9. XI 1981 Stockholm), organist, dirigent ja helilooja.

Õppis 1904‒10 Tartu Aleksandri gümnaasiumis. Õppis muusikat algul isa, hiljem Tartus Aleksander Lätte juhendamisel. Lõpetas 1912 Rudolph Griwingi eramuusikakooli oreli erialal, õppis samas aastani 1914 kompositsiooni. Alustas organistitööd 1915 Thbilisis, jätkas seda hiljem Tartus, Tallinnas ja Viljandis. Oli 1927‒33 Ugala ja 1942‒44 Endla pianist ja orkestrijuht ning Vändra, Tartu, Tallinna ja Viljandi koolides muusikaõpetaja, esines oreli- ja klaverisolistina. Põgenes 1944 Rootsi, tegutses Stockholmis organistina. Heliloomingut iseloomustab lüüriline rahvusliku värvinguga meloodilisus. Tähtsal kohal on operetid, menukaimat („Kalurineiu”) on lavastatud ka Rootsis ja Kanadas.

Vanaisa Carl Friedrich Rossmann (16. III 1826 Tartu – 24. VI 1886 Rõngu) oli aastast 1851 Rõngu koguduse köster-organist. Asutas 1871 Rõngus koos venna Arnold Johannes Rossmanniga puhkpilliorkestri, mis on üks vanimaid järjepidevalt tegutsenud kollektiive; isa Arnold Friedrich Rossmann (1850–1933) oli köster-organist ja kooliõpetaja.

Töid

Operetid

  • Ly (A. Sepa libreto; esietendus 1931 Ugalas)
  • Tütarlaps kodumaata (A. Sepa libreto; esietendus 1934 Estonias)
  • Igavene legend (A. Sepa libreto; esietendus 1935 Estonias)
  • Tatra tüdruk (J. Rõõmussaare libreto; esietendus 1937 Estonias)
  • Kalurineiu (I. Truupõlllu libreto; esietendus 1941 Estonias)
  • laulumäng Õnnestunud manööver (1951)

Vokaalsümfooniline muusika

  • kantaat Loo mulle ... meeskoorile, sopranile ja orelile (Piibel; 1939)

Koorimuusika

Segakoorilaul

Meeskoorilaulud

Orelimuusika

  • Orelikontsert d-moll
  • Improvisatsioon
  • Passacaglia d-moll
  • koraalifantaasiad ja -prelüüdid orelile
  • Palve tšellole ja orelile

Kammermuusika

Instrumentaalkammermuusika

  • Variatsioonid ja Öölaul klaverile
  • Rõõm ja mure, Igatsuslaul ja Serenaad viiulile ja klaverile
  • Mustjala kõrge viiulile ja klaverile

Soololaulud

  • Ma lapsena jään koduta
  • Hilised lilled
  • All järvel õitseb valge roos
  • Üksainus kord
  • Miks on sinu silmad nii muutunud
  • Sina vaikiv, sügav öö (A. Haava)
  • Nüüd tulevad jälle need valged ööd (M. Under)
  • Varsakabi (R. Raunik)
  • Lumehelbeke
  • Üks suu
  • Must lagi on meie toal ja Pääsuke (Juhan Liiv)
  • Alla langevate lehtede (H. Joamets)
  • Kivikasukas (rahvalaul)
  • Laulan (H. Ardna)

Muusikajuht

  • Verdi Traviata (1929)
  • Kálmáni Mariza (1930)
  • Ábrahámi Viktooria ja ta husaar (1931)
  • Ardna Ly (1931)
  • Lehári Lõbus lesk (1942)
  • Ardna Tatra tüdruk (1942)

Kirjandus

  • A. Lemba. „Tütarlaps kodumaata“. – Vaba Maa 27. veebruar 1934
  • P. Ardna. Kuidas sündis esimene eesti operett. Intervjuu. – Eesti Sõna, 24. november 1942
  • L. Normet, H. Tõnson. Operett. Tallinn, 1963
  • M. Oja. Nädal aega sünnimaal. – Kodumaa, 6. detsember 1972
  • P. Ardna. Külas koduradadel. Intervjueerinud V. Viires. – Sirp ja Vasar, 8. detsember 1972
  • A. Mering. Elu lugu. Tallinn, 1986
  • K. Leichter. „Estonia” muusikalise arengu keskusena. Tallinn, 1992
  • M. Põldmäe. Sajand Priit Ardna sünnist. – Päevaleht, 23. november 1992
  • A. Hirvesoo. Kõik ilmalaanen laiali. Tallinn, 1996
  • H. Nurk. Helilooja Priit Ardnat võib pidada eesti opereti isaks. – Sakala, 22. november 2003
  • A. Järv. Väliseesti teater. Tartu, 2009
  • Priit Ardna mälestused. Vahendanud E. Kuljus. – Aegkiri 2009, 3

Arhiivimaterjale

  • ETMM M27

Välislink

ETBL, 2000 (K. Trull), EMBL, 1. kd, 2007 (A. Hirvesoo)