Aserbaidžaani Riiklik Muusikateater (aserbaidžaani Azərbaycan Dövlət Musiqili Teatrı), Aserbaidžaani suurim muusikateater, teatris on aserbaidžaani ja vene sektor; asub Bakuus, asutatud 1938, aastast 1960 praeguses hoones. Aastani 2013 Aserbaidžaani Riiklik Muusikakomöödiateater, aastast 1943 kandis Cəlil Məmmədquluzadə ja 1967–2013 Şihali Gurbanovi nime.

Aserbaidžaani muusikalise komöödiateatri alguseks loetakse Üzeyir Hacıbәyovi komöödia „Mees ja naine” esietendust 1910. Edaspidi toimusid etendused Aserbaidžaani ooperi- ja balletiteatris, aastast 1938 moodustati iseseisev muusikakomöödiateater. Aserbaidžaani sektori repertuaaris olid algselt eelkõige vendade Hacıbәyovite muusikalised komöödiad (Ü. Hacıbәyovi „Kui mitte see, siis teine” („O olmasın bu olsun”), Zülfüqar Hacıbәyovi „Abelus poissmees”), 1940. aastatel etendusid Səid Rüstəmovi „Viierublane pruut” (1939, esimene Nõukogude Aserbaidžaani muusikakomöödia) ja „Durna” (1947), Ağası Mәşәdibәyovi „Mees ja naine” ja „Kelle pulm?” (1940), Soltan Hacıbәyovi „Roza” (1940), Fikrət Əmirovi „Südametemurdja” (1944) ja „Rõõmus uudis” ja Süleyman Ələsgərovi „Ulduz” (1948). Mõningase vaheaja järel esietendusid 1959 Rauf Adıgözəlovi ja Ramiz Mustafayevi muusikaline komöödia „Ihnuri seiklused” („Hacı Qara”) (Mirzə Fətəli Axundovi samanimelise komöödia järgi), Zakir Bağırovi „Meie küla laul” ja Mustafayevi „Lõpp hea, kõik hea” (1969), Salam Qədirzadə ja Süleyman Ələsgərovi „Kus oled sa, mu üksindus?” „Haradasan, ay subaylıq?” (1968) ja „Həmişəxanım” (1971), Əliağa Kürçaylı ja Vasif Adıgözəlovi „Nənəmin şahlıq quşu” (1971), Sabit Rəhmani ja Emin Sabitoğlu „Lahutus”, „Hicran” (1973), Oqtay Zülfüqarovi „Şəngülüm, Şüngülüm, Məngülüm” (lasteetendus, 1974), Seyfəddin Dağlı ja Cahangir Cahangirovi „Uus pruut”, „Təzə gəlin” (1975). Teatri vene sektori repertuaaris on muuhulgas olnud Lehári „Helesinine mazurka” (1938), Kálmáni „Tsirkusprintsess”, Aleksandrovi „Pulm Malinovkas”, Miljutini „Trembita”, Dunajevski „Valge akaatsia”.

1980. aastate lõpus ja 1990. alguses oli teater suletud. Rekonstrueeritud hoone taasavati 2013. 2014 toodi lavale Hacıbәyovi „Kui mitte see, siis teine” ja Oqtay Kazımi „Kuldne pulm” taaslavastused, samuti „Päev enne pulmi” (Əli Səmədli „Surmaotsus”, „Ölüm hökmü” järgi). 2015 jõuab lavale Elçini „Baladadaşın toy hamamı” alusel valminud lavastus.

1943–49, 1956–61 ja 1963–74 oli teatri juht Şəmsi Bədəlbəyli (1911-86), lavastajana on töötanud A. M. Şərifzadə, H. Əliyev, H. İsmayılov, S. Dadaşov, Əliheydər Ələkbərov. Aastast 2008 on direktor Əliqismət Lalayev.

Muusikakomöödiateater tegutseb kohas, kuhu Zeynalabdin Tağıyev 1883 ehitatas Bakuu esimese teatri. 1908 esietendus siin Üzeyr Hacıbәyovi „Leili ja Medžnun”, mida peetakse islamimaalima esimeseks ooperiks. 1922–60 oli hoones Aserbaidžaani draamateatri käsutuses. Muusikakomöödiateater andis etendusi Aserbaidžaani linnades parkides ja suveteatrites. 1988 varisemisohtlik hoone lammutati, taastatud maja avati 1998. 2010.–13 toimus hoones kapitaalremont. Taastamise käigus on säilitatud hoone esialgne arhitektuuriline ilme.

Välislink

• Aserbaidžaani Riikliku Muusikakomöödiateatri koduleht (aserbaidžaani keeles)

Loodud 2015