Assam
Assam
Assam, osariik India kirdeosas Brahmaputra orus; 78 438 km2, 28,4 mln elanikku (2006), pealinn Guwāhāti eeslinn Dispur.
Rahvastiku moodustavad põhiliselt assamlased ja bengalid, rohkesti on ka sisserännanuid Bangladeshist jt naaberaladelt. Asustus paikneb peamiselt Brahmaputra orus. Valitseb niiske troopiline mussoonkliima (sademeid üle 2000 mm aastas), mägedes on säilinud troopilist vihmametsa. Assam on India peamisi teetootjaid, kasvatatakse ka riisi ja džuuti. Idaosas on suuri naftamaardlaid. Siidi-, puuvilla- ja džuuditööstus, nafta töötlemine.
Ajaloost
13. sajandist alates kuulus Assam Birma riiki, 1826 sai temast Briti protektoraat ja 1912 Briti India provints. Pärast India iseseisvumist eraldati Assamist Sylheti ala ja liideti Ida-Pakistaniga (praegu Bangladesh). 1950. sai Assamist India osariik, 1960. ja 1970. aastatel eraldati Assamist Nagaland, Meghalaya ja Mizoram ning 1987 Arunachal Pradesh millest said India osariigid.
Vaata ka seotud artikleid
EE 1, 1985; VE, 2006; muudetud 2011
