Birma

Birma, 1989–2010 Myanmar, riik Indohiinas. Idaosas Šani mägismaa, keskosas Irrawaddy tasandik, läänes Arakani mäed, põhjas Hkakabo Razi (5881 m). Troopiline ja lähedalistroopiline mussoonkliima. Läänenõlvul vihma-, kõrgemal heitlehine mets, sisemaal rohtla. Leidub metallimaake ja vääriskive.

Rahvastikust 68% birmalased, 9% šanid, 7% karenid; 89% budistid, 4% kristlased, 4% muslimid.

Aasia vaeseimaid maid; kasvatatakse riisi, maisi, maapähklit, heveat, tubakat. Mäe- (nafta, tina-, tsingi-, vase- ja volframimaak, kivisüsi, vääriskivid, hõbe), tekstiili-, tsemendi- ja puidutööstus, nafta töötlemine. Väljavedu: rõivad, maagaas, puidutooted, põllumajandussaadused, kala.

Ajalugu

Pagoodid Paganis

Alates 1.–2. sajandist tekkis feodaalväikeriike. 849 rajasid maale tunginud birmalased Pagani riigi, 1057 kuulutati theravada budism riigiusundiks. 14.–18. sajandil oli maal mitu üksteisega võitlevat väikeriiki. 18. sajandi keskel ühendas Ava riigi kuningas Alaungpaya (valitses 1752–60) kogu maa oma võimu alla. Inglise-Birma sõdade (1824–26, 1852, 1885) tulemusena ühendati maa 1886 Briti Indiaga. Rahvuslik liikumine saavutas 1937 omavalitsuse ja pärast Jaapani okupatsiooni vastast võitlust (1942–45) 18. II 1948 iseseisvuse. Sotsialistliku orientatsiooniga režiimid ei ole suutnud luua maal püsivat poliitilist struktuuri, vähemusrahvused (karenid, katšinid, šanid) jätkavad keskvõimuvastast relvavõitlust. 1962 toimus sõjaväeline riigipööre, sellest alates on võim olnud sõjaväelaste käes. Aastast 1997 ASEAN-i liige.