brigantiin (it bergantino, brigantina; ingl rigantine, vn бригантина), algselt 16–17. sajandi Vahemere maades kasutatud 8–12 aerupaari ja ladinapurjedega 2-mastiline laev. Hea manööverdamisvõime tõttu oli see laevatüüp populaarne ka mereröövlite hulgas. 17. sajandi lõpul jõudis nimetus Lääne-Euroopas maadele, Prantsusmaale, Inglismaale), kus brigantiiniks hakati nimetama 2–3 eespurjega kahemastilist laeva, mille fokkmastis oli täisraapurjestus (purjestus) ja paikse kahvli külge kinnitatud kahvelpuri ning grootmastis kahvelpuri (all) ja 2–3 raapurje tengil. 19. sajandi II poolel asendusid fokkmasti kahvelpuri mastidevaheliste taakslitega ja grootmasti raapurjed topsliga. Kuni 19. sajandi lõpuni kasutati brigantiinidel lisapurjedena leipurjesid.

Kasutatud ka sõjalaevastikes, peamiselt luure- ja vahilaevadena, sealhulgas Põhjasõjaaegse Rootsi Emajõe-laevastikus.

Kaasajal on ehitatud replikaid, kasutatavad õppe- ja lõbusõidulaevadena (näiteks Rootsi purjekas Tre Kronor, mis on külastanud ka Tallinna).

MerLe, 1996; muudetud 2011 (R. Naber)