Əhməd Cavad [ähmäd džavad] (õieti Cavad Axundzadə; 5. V 1892, Seyfəli – 12. X 1937, Bakuu), Aserbaidžaani kirjanik, luuletaja ja ajakirjanik, Aserbaidžaani hümni sõnade autor.

Õppis 1906–12 Gəncəs vaimuliku seminaris ja 1922–27 Aserbaidžaani pedagoogilises ülikoolis ajaloo-filoloogiateaduskonnas.

Töötas õpetajana, osales vabatahtlikuna Türgi poolel Balkani sõdades. Osales aktiivselt Aserbaidžaani demokraatliku vabariigi loomisel, liitus 1918 rahvusliku parteiga Müsavat, oli selle kirjanike liidu juht ja 1920–23 keskkomitee liige. Aastast 1918 töötas õpetaja ja haridusametnikuna, oli tegev Aserbaidžaani ülikooli asutamisel. 1919 kirjutas Aserbaidžaani vabariigi hümni sõnad. Aastast 1930 elas Gəncəs, oli põllumajandusülikoolis õppejõud (aastast 1933 professor), 1933–34 Gəncə draamateatris dramaturg, 1935–36 Bakuus Aserbaidžaanfilmi dokumentaalfilmi osakonna juhataja. Arreteeriti 1937 juulis süüdistatuna pantürkismis, hukati. Rehabiliteeriti 1955.

Esimesed luuletused avaldas 1913, esimene kogumik ilmus 1916 („Goşma”), teine kogumik 1919 („Dalga”).Teda tunti vabaduse poeedina, kes ülistas oma luuletustes aserbaidžaani rahvast, turgi rahvaste ühtsust ja iseseisvat Aserbaidžaani riiki ning vastanudus välisriikide okupatsioonile.

Tõlkinud aserbaidžaani keelde Gruusia (Rusthaveli „Kangelane tiigrinahas”), Vene (Puškini, Gorki, Turgenevi) ja Lääne-Euroopa (Shakespeare'i, Rabelais', Hamsuni) kirjandust, osa tõlkeid avaldati pärast rehabiliteerimist.

Loodud 2015