Aserbaidžaani hümn

Aserbaidžaani keeles Inglise keeles
Azərbaycan, Azərbaycan! Azerbaijan, Azerbaijan!
Ey qəhrəman övladın şanlı Vətəni! You are the country of heroes!
Səndən ötrü can verməyə cümlə hazırız! We will die so that you might be alive!
Səndən ötrü qan tökməyə cümlə qadiriz! We will shed our blood to defend you!
Üç rəngli bayrağınla məsud yaşa! Long live your three-colored banner!
Minlərlə can qurban oldu, Thousands of people sacrificed their lives
Sinən hərbə meydan oldu! You're become the field of battles.
Hüququndan keçən əsgər! Every soldier fighting for you,
Hərə bir qəhrəman oldu! Has become a hero.
Sən olasan gülüstan, We pray for your prosperity,
Sənə hər an can qurban! We make sacrifice our lives to you
Sənə min bir məhəbbət Our sincere love to you,
Sinəmdə tutmuş məkan! Comes from the bottom of our hearts.
Namusunu hifz etməyə, To defend your honor,
Bayrağını yüksəltməyə, To hoist your banner,
Cümlə gənclər müştaqdır! All the young people are ready.
Şanlı Vətən, şanlı Vətən! Glorious motherland,
Azərbaycan, Azərbaycan! Azerbaijan, Azerbaijan!

Aserbaidžaani hümn on „Azərbaycan Marşı” („Aserbaidžaani marss”), mille sõnade autor on Əhməd Cavad ja viisi autor Üzeyir Hacıbәyov. 27. V 1992 võttis Rahvuskogu vastu riigihümni seaduse, hümni staatust ja kasutamist reguleerib 2. III 1993 vastu võetud seadus (täiendatud 7. III 2000 ja 5. III 2004). Hümn on Aserbaidžaani Vabariigi ametlik sümbol koos lipu ja vapiga.

Hümni esitatakse muuhulgas Rahvuskogu istungite alguses ja lõpus, Aserbaidžaani presidendi saabudes Rahvuskogu istungile, riigipühade ajal pidulike ürituste alguses ja lõpus, igapäevaselt riikliku tele- ja raadioprogrammi alguses ja lõpus, Aserbaidžaani väljapaistvate poliitikute, riigitegelaste, sõjaväelaste, rahvuskangelaste, teadlaste, kirjanike ja kunstnike auks, Aserbaidžaani riigilipu heiskamisel pidulikel tseremooniatel ja üritustel, välisriikide riigipeade ja valitsusjuhtide külaskäikude puhul pärast vastava riigi hümni.

Hümni ajalugu

1917. aasta lõpus kirjutas Üzeyir Hacıbәyov „Rahvusliku marsi” (esmaesitus toimus 23. XII 1917), mida hiljem hakati nimetama „Aserbaidžaani rahvuslikuks marsiks”. Seda teost mängiti sõjaväeosades ja ametlike sündmuste puhul. 1919 kirjutas Hacıbәyov „Aserbaidžaani marsi”. 30. I 1920 võttis Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi ministrite nõukogu vastu otsuse riigihümni, vapi, pitsati ja sõjaliste autasude väljatöötamiseks, 19. II 1920 kuulutas Aserbaidžaani rahvaharidusministeerium välja konkursi riigi hümni, vapi ja pitsati leidmiseks. Hümni konkursi auhinnaks oli 50 000 rubla. Riigihümn ja teised riiklikud sümbolid oli plaanis kinnitada hiljemalt Aserbaidžaani Vabariigi teiseks aastapäevaks (28. V 1920). Seda ei võimaldanud riigi okupeerimine Nõukogude vägede poolt 27. IV 1920. 

1930 kirjutas Hacıbәyov Aserbaidžaani NSV hümni (esmaesitus toimus 28. IV 1930), ametliku kinnitamise kohta andmed puuduvad. 1944 kirjutas Hacıbәyov uue hümni, mis kinnitati ametlikult 1945. Hümni sõnade autorid on Səməd Vurğun ja Süleyman Rüstəm. 1978 võeti vastu Aserbaidžaani NSV uus põhiseadus, kus esmakordselt sätestati ka hümni staatus (paragrahv 182). Seda kasutati ametliku hümnina iseseisvuse saavutamiseni oktoobris 1991.

1989 kõlas „Aserbaidžaani marss” 70 aastase vaheaja järel esmakordselt riigi raadios ja televisioonis (Aydın Əzimovi aranžeeringus). 5. II 1991 võttis Aserbaidžaani ülemnõukogu vastu resolutsiooni, millega kuulutati välja konkurs hümnile sõnade leidmiseks. 27. V 1992 seadusega kinnitati riigihümn.

Välislingid

Loodud 2015