D-vitamiin, kaltsiferool, rasvlahustuv vitamiin, mille vaegus põhjustab rahhiiti. D-vitamiini sisaldub pärmis, munades ja kalarasvas, seda tekib ka naha päevitumisel.

D-vitamiin osaleb kaltsiumi ja fosfori aine­vahetuses. Loomasöödas on teda suhteliselt vähe: heinas umbes 400, silos 30–50 rü D₂-vitamiini (1 rü = 0,025 μg D₂-vitamiini). Peale D₂-vitamiini on tähtis D₃-vitamiin, mis on lindude toitumisel tunduvalt mõjusam kui D₂-vitamiin. Veiste, hobuste, lam­maste ja sigade söötmisel on nende toime võrdne. D-vitamiin tekib ultraviolettkiirte toimel provitamiinidest. Taimses söödas on D₂-vitamiini provitamiiniks ergosterool, looma kehas (nahas) tekib 7-dehüdrokolesteroolist D₃-vitamiin. Päikesevalguses tekib loomorganismis D-vitamiini küllaldaselt. Talvel tuleb veistele (peamiselt lehmadele) D-vitamiinivaru täiendamiseks manustada perioodiliselt vajalikke preparaate. Väikeloomi (eriti põrsaid) kiiri­tatakse elavhõbekvartslambiga, mis on ultraviolettkiirte allikaks.

Välislingid

• Värske raport D-vitamiinist! veebisaidil Mahemärk
• D-vitamiin veebisaidil Toitumine
• Superkangelane D-vitamiin veebisaidil Naine24

VE, 2006; EME 1, 2008 (Ü. Oll)