Delhi

Delhi. India värav

Delhi (hindi Dillī, urdu Dahlī), liiduterritoorium (National Capital Territory of Delhi (NCT)) Indias, seal asub riigi pealinn New Delhi; 1483 km2, 16,3 miljonit elanikku (India suuruselt teine linn). Liiduterritoorium ja seda ümbritsevad linnalised asulad moodustavad pealinnapiirkonna (National Capital Region (NCR)), millesse kuuluvad lisaks pealinnapiirkonnale ümbritsevate Haryana, Uttarakhand, Uttar Pradesh ja Rājasthāni osariikide linnalised asulad. Pealinnapiirkonna elanike arv on 21,8 miljonit (2011), ta on territooriumilt suurim ja rahvaarvult suuruselt teine linnastu maailmas. 

Delhi on Põhja-India tähtsaim kaubandus- ja tööstuskeskus ning liiklussõlm (sh rahvusvahelised lennujaamad Indira Gandhi ja Safdarjung); kerge-, keraamika-, trüki-, metalli- ja masinatööstus.

Dehlis on 7 suuremat ülikooli, kunsti- ja muusikaakadeemia, India suurim raamatukogu (1951), India Rahvusmuu­seum, Rahvuslik Moodsa Kunsti Galerii (1954), Mohandas Karamchand Gandhi ja Jawaharlal Nehru memoriaalmuu­seum.

Arhitektuur

Yamuna jõe paremal kaldal asub 17. sajandil raja­tud vanalinn (Shahjahanabad), sellest lõunas vastaskaldal 1912–47 ehitatud uuslinn New Delhi, kus paiknevad valitsusasutused ja parlamendihoone. Säilinud ehitusmälestisi: Terassammas (5. sajand), Kutb Minari minarett (13. sajandi algus), Humajuni mausoleum (16. sajandi II pool), Punane Fort suurmogul Šahh Džahani palee ja Pärlimošeega (mõlemad 17. sajand), Džama Masdžidi mošee (17. sajand).

Ajalugu

„Mahabharatas” sisalduva pärimuse järgi rajasid Kuru kuningasoost põlvnevad vennad Pandavad praeguse Delhi kohale Indraprastha linna. I aastatuhande alguses eKr tekkinud linna on eri paigus mitu korda uuesti üles ehitatud. Delhi maa-alal on 7 varasema linna varemeid. Delhi-nimelisena on linna mainitud 736. 1206–1526 oli see samanimelise sultanaadi, seejärel aastani 1858 Mogulite riigi pealinn. 1803 vallutasid Delhi inglased, 1857–59 oli see India ülestõusu peamisi tugi­punkte. 1911–47 oli Delhi Briti India pealinn; India Vabariigi pealinn aastast 1947.

EE 1, 1985; muudetud 2011