delta

Delta läbilõige: 1 – pinnasetted (jämedateralised, horisontaalsed või nõrgalt kaldu), 2 – nõlvasetted (põimkihilised, vaheldumisi jämeda- ja peeneteralised; kallak 10–30º ), 3 – põhjasetted (peeneteralised, peaaegu horisontaalsed)

Delta tüüpe

delta, geograafias jõesuudmesse moodustunud madal lame settekuhjatis (deltasetted), mida harilikult läbivad harujõed. Kuju järgi eristatakse nokk-, kaar-, laba- jmt delta tüüpi.

Delta kujuneb jõevoolu, lainetuse, loo­dete ja hoovuste koosmõjul ning võib kiiresti kasvada (näiteks pikenevad Mississippi, Kura ja Tereki delta umbes 100 m aastas) ja hõlmata suure pindala (Gan­gese ja Brahmaputra ühisdelta 105 000 km², Jangtse delta 100 100 km², Leena delta 30 000 km²). Deltas on rohkesti järvi (Leena deltas υmbes 30 000). Viljakate muldade tõttu on seal soodsa kliima korral harilikult tihe asustus ja intensiivne põllumajandus (näiteks India ja Hiina suurte jõgede deltades), aga ka üleujutusoht.

Nimetus „delta” tuleneb kreeka tähe ∆ kujulisest Niiluse suudmealast.