delta

Delta läbilõige: 1 – pinnasetted (jämedateralised, horisontaalsed või nõrgalt kaldu), 2 – nõlvasetted (põimkihilised, vaheldumisi jämeda- ja peeneteralised; kallak 10–30º ), 3 – põhjasetted (peeneteralised, peaaegu horisontaalsed)

Delta tüüpe

delta, geograafias jõesuudmesse moodustunud madal lame settekuhjatis (deltasetted), mida harilikult läbivad harujõed. Kuju järgi eristatakse nokk-, kaar-, laba- jmt delta tüüpi.

Delta kujuneb jõevoolu, lainetuse, loo­dete ja hoovuste koosmõjul ning võib kiiresti kasvada (näiteks pikenevad Mississippi, Kura ja Tereki delta umbes 100 m aastas) ja hõlmata suure pindala (Gan­gese ja Brahmaputra ühisdelta 105 000 km2Jangtse delta 100 100 km2, Leena delta 30 000 km2). Deltas on rohkesti järvi (Leena deltas υmbes 30 000). Viljakate muldade tõttu on seal soodsa kliima korral harilikult tihe asustus ja intensiivne põllumajandus (näiteks India ja Hiina suurte jõgede deltades), aga ka üleujutusoht.

Nimetus „delta” tuleneb kreeka tähe ∆ kujulisest Niiluse suudmealast.

Suurimaid mõõdetud jõedeltasid
Jõgi Pindala (km2) Jõgi Pindala (km2)
Ganges-Brahmaputra 105 000 Niilus 24 000
Jangtse 100 100 Volga 19 000 (27 000*)
Niger 70 000 Paranä 14 000
Indus 41 000 Colorado 8 000
Mekong 39 000 Zhu Jiang (Pärlijõgi) 7 500
Irrawaddy 30 000 Doonau 3 000
Leena 30 000 (45 000*) Rhone 900
* teistel andmetel

  

EE 2, 1987; VE, 2006; A ja O taskuteatmik. Miljon fakti, 2009; muudetud 2011