Kura (aserbaidžaani Kür, gruusia Mtkvari, türgi Kura), jõgi Lõuna-Kaukaasias Aserbaidžaanis, Gruusias ja Türgis; pikkus 1364 km (teistel andmetel 1515 km), jõgikond 188 000 km². Keskmine vooluhulk Thbilisi kohal on 205 m³/s, suudmes 575 m³/s.

Kura jõgi on suure languga (2768 m). Ta algab Armeenia mägismaalt Türgist,  ülemjooksul voolab põhja suunas kiirevoolulise kitsa mäestikujõena, seejärel voolab kirde suunas ning murrab kuristikus läbi Väike-Kaukasuse, Thbilisist allavoolu laieneb, läbib steppe ja poolkõrbeid, alamjooksul voolab Kura-Araksi madalikul ja suubub Kaspia merre (delta 100 km², pikkus 12 km). Kura kannab suudmesse aastas keskmiselt kuni 18,5 miljonit tonni setteid, seetõttu nihkub delta aastas 100 m mere poole. Delta suurust mõjutab ka Kaspia mere taseme alanemine. Settealal on seisma jäänud veest palju väikseid järvi, kuna mereni kulgevad jõeharud rajavad uusi vooluteid. Delta nö pilt muutub pidevalt. Jõe suue on allpool merepinda kuni 28 m.

123 km suudmest Sabirabadi asula juures ühineb paremalt Kuraga tema suurim lisajõgi Araks. Teised tähtsamad lisajõed paremalt on Pharavani, Hrami, Həsənsu, Šamkir ja Tərtər, peamised vasakpoolsed lisajõed on Didi Liahvi, Aragvi ning jõe keskjooksule rajatud Mingәçeviri veehoidlasse suubuvad Qanıx  ja Qabırrı.

Üle poole oma veest saab Kura lume- ja liustike sulamisest. Jõel asub mitu veehoidlat (suurim Mingəçevir) ja hüdroelektrijaama (Zemo-Avtšala, Mingәçeviri). Kesk- ja alamjooksul kasutatakse Kura vett niisutusmaaviljeluses, osa vett juhitakse kanalite kaudu Аrаksi. Ülemjooksul parvetatav, alamjooksul Yevlaxi linnani laevatatav.

Suurematest linnadest asuvad jõe ääres Gori, Thbilisi, Rusthavi ja Mingəçevir.

Jõgi on kalarikas (haug, beluuga, koha, tuur).

EE 5, 1990; muudetud 2015