Eesti linnukasvatus

Kanabroiler

Sassi talu jaanalinnud. Imavere vald, Järvamaa

Linnukasvatussaaduste – kanamunade ja linnuliha – tootmine vähenes 1990. aastail eelmise kümnendiga võrreldes vastavalt 53,3 ja 63,0% võrra. Linnuliha osatähtsus oli kogu 2000. aasta lihatoodangus 15,9%, järgnevail aastail see suurenes (peamiselt kanabroilerikasvatuse varal). Hane-, pardi-, muskuspardi- ja kalkuniliha tootmine lõpetati tõulinnukarjade hävimise tõttu, väikesearvulisi karju kasvatatakse veel vaid taluperedes. Vutikasvatus (farmides kokku 6000 vutti) rahuldab Eesti vutimunade ja -liha vajaduse. Kasvatatakse eesti muna-lihavutte ja prantsuse lihavutte. Uueks lihalinnukasvatuse haruks on jaanalinnukasvatus (kuus väikefarmi). Eesti kanamuna ja kanaliha suurtooja on Harjumaa ettevõte Tallegg. Aastane toodang kana kohta oli 2000. aastal keskmiselt 301 muna. Kasvatatakse pruunikoorelisi mune (40% munatoodangust) munevaid kanu (ISA brown, Hisex brown ja Lohmann brown) ning valgekoorelisi mune munevaid kanu (Hisex white ja Starcross 2000). 2010. aastal kasvas nii lindude arv kui ka linnuliha toodang. Linnuliha toodang (eluskaalus) oli 22 400 t, mis on 1900 t võrra ehk 9% rohkem kui eelmisel aastal. Linnuliha osatähtsus kogu lihatoodangust suurenes 2010. aastal 20%-ni (2009. aastal 18%). 2010. aastal toodeti 184,5 miljonit muna, mis on 11,2 miljoni muna võrra ehk 6% enam kui eelmisel aastal. Keskmine munatoodang kana kohta oli 265 muna, mis on kõrgem kui viimase viie aasta keskmine. 2010. aastal tegutses Eestis 13 Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) poolt tunnustatud munapakenduskeskust ja 1 munatoodete tootja. Kolm munapakenduskeskust oli tunnustatud vutimunade pakendamiseks.

Loe täiendavalt artiklit eesti vutt.

Välislink

EE 11, 2002; muudetud 2011