Harilik pilliroog kasvab nii jõgede kui ka järvede kaldavees, moodustades mõnel pool ulatuslikke pilliroostikke

Jõgede tüübirühm. Pedja jõgi Alam-Pedja looduskaitsealal Kirnal

Taimkatet saab vastavalt kasvukohale jagada erinevateks tüüpideks. Kasutusel oleva klassifikatsiooni järgi on üks seitsmest suurüksusest mageveetaimkond. Mageveetaimkonnas saame eristada järvede tüübirühma ja jõgede tüübirühma.

• Järvede tüübirühm. Järvi rühmitatakse enamasti vees sisalduva orgaaniliste ja mineraalsete ainete hulga ja vahekorra põhjal. Eestis on järvede rühmitamine toimunud mitme süsteemi järgi. Kaua aega oli kasutusel Aare Mäemetsa süsteem. Viimasel ajal kasutatakse lihtsuse mõttes rohkem 12 järvetüübiga süsteemi.

Loe täiendavalt artikleid Eesti järved ja Eesti järvetüübid.

• Jõgede tüübirühm. Jõgede taimestiku kujunemine sõltub peamiselt voolu kiirusest, vee sügavusest ja põhja iseloomust, väikejõgede taimede arengut mõjutavad tugevasti valgusolud. Jõgede taimekooslused moodustavad kaks suurt rühma: 1) soontaimede ja mändvetikate rühm, 2) sammalde ja suurvetikate rühm. Mõlemaisse kuulub suur hulk kooslusetüüpe, mille keskkonnaolude erinevusi ei ole siiani Eestis üksikasjalikult uuritud. Esimese rühma kooslustes on sagedasemad liigid kollane vesikupp, konnaosi (Equisetum fluviatile), sale tarn (Carex acuta), järvkaisel, harilik konnarohi (Alisma plantago-aquatica), jõgitakjad, harilik pilliroog, penikeeled ja mändvetikas Chara fragilis. Teise rühma kooslustes valdavad harilik vesisammal (Fontinalis antipyretica), karevetikas (Cladophora glomerata), punavetikate hõimkonda kuuluva perekonna Batrachospermum liigid ja eriviburvetikad (Vaucheria).

Loe täiendavalt artiklit Eesti jõgede hüdrobioloogilised tüübid ja elustik.

EE 11, 2002 (J. Paal); muudetud 2011