Eesti territooriumi üldandmed
Eesti asend Euroopas ja Läänemere vesikonnas
Geograafilise asendi järgi võib Eestit käsitleda nii Põhja-, Kirde- kui ka Ida-Euroopa maana. Et Eesti ei ole kuigi kaugel Leedus Vilniuse lähedal tähistatud Euroopa keskpunktist, võib Eestit käsitleda ka Kesk-Euroopasse kuuluvana või Ida-Euroopa läänepoolse piirimaana. Loodusgeograafiliselt kuulub Eesti põhjapoolse parasvöötme maana Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju piirkonda. Geograafilisele laiusele vastavalt muutub aasta vältel päeva ja öö pikkus, mis kajastub selgesti väljendunud aastaaegades. Eesti asub nn pikapäevavöötmes, mis võimaldab põllukultuuride kasvatamisel päikesekiirgust täielikult ära kasutada. Läänemeri on põhjapoolses Euroopas lääne ja ida vaheline looduslik sisepiir. Eesti ja teised Baltimaad on laiaulatusliku Ida-Euroopa lauskmaa äärealana avatud itta, seega looduslikult kuulub Eesti Ida-Euroopasse. Sajandeid on Ida-Euroopa valdavalt slaavi rahvaste asualana kuulunud Vene kultuuri ja õigeusu kiriku mõjusfääri. Eesti ja Läti on aga orduaegadest peale kuulunud majanduslikult ja usuliselt Saksa, täpsemini baltisaksa kultuuriruumi.
Loe pikemalt Eesti asendi kohta
Piir
Eestit ümbritseb põhjast ja läänest Läänemeri ning idast Euroopa järvede seas suuruselt 4. kohal olev Peipsi järv. Ühine maismaapiir on Eestil lõunas Läti Vabariigiga (Eesti-Läti piir) ning kirdes ja kagus Venemaa Föderatsiooniga (Eesti-Vene piir). Mõlema piiri kulgemise kirjeldamist (ka piiritähiste numeratsiooni) alustatakse Eesti-Läti-Vene piiri kokkupuutepunktist, mis asub Pedetsi jõe ja Lätioja (Laikupe) ühinemise kohal (57º31′ pl, 27º21′ ip), see kolmikpunkt on ühtlasi Eesti Võru maakonna Misso valla Parmu küla, Läti Alūksne piirkonna ja Vene Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni Laura külanõukogu piiri kokkupuutepunkt. Eesti ja Läti okupeerimiseni 1940 asus kõnealune kolmikpunkt nüüdsest linnulennul ligi 25 km idakirdes Kudepi (Kūdupe, Kudeb) jõe keskjooksul (seal asus ka Eesti piiritulp number 1, ja kuna numeratsiooni pole muudetud, on Parmu küla juures tulp number 47).
Loe pikemalt Eesti piiri kohta
Eesti suurus
Maailma ulatuses on Eesti väike riik, olles 196 riigi (sh Lääne-Sahara ja Taiwan) hulgas pindalalt ja rahvaarvult maailmas vastavalt 130. ja 144. kohal, Euroopas aga 28. ja 35. kohal. Pindalalt paikneb Eesti Bhutani ja Taani, rahvaarvult Botswana ning Trinidadi ja Tobago vahel (2000). Asustustiheduselt (32 inimest 1 km2 kohta) on Eesti maailmas 134. ja Euroopas 39. kohal, Euroopas on Eestist hõredamini asustatud vaid enamik Põhjamaid ja Venemaa.
Territoorium
Riigi Maa-ameti andmeil (2010) on Eesti pindala 45 227,63 km2, millest 43 432,31 km2 (ligi 96,03%) on 15 maakonna kogupind, ülejäänu moodustavad Peipsi järve Eestile kuuluv osa ja Võrtsjärv. Mererannast kui territoriaalmere lähtejoonest keskmiselt 12 meremiili kaugusele ulatuvat territoriaalmere vööndit riigi pindalas ei näidata. Sama kehtib rannast veelgi kaugemale ulatuva, Eesti vastutada oleva lennujuhtimisala ja majandusvööndi veeala kohta (selle sees vastutab Eesti merepäästeoperatsioonide eest). Koos territooriumiga valdab Eesti ka tema kohal olevat õhuruumi ja oma maapõue.
Eesti rannajoon ja äärmustipud
Mandri-Eesti Läänemere rannajoone pikkus on 1242 km, sellest 600 km moodustab Soome lahe rand, alates Narva jõe jõe suudmest Põõsaspea neemeni, 234 km Loode-Eesti rand – Põõsaspeast Puise ninani –, 220 km Edela-Eesti rand – Puisest Torila otsani – ja sealt edasi 188 km ümber Pärnu lahe ja mööda Häädemeeste randa Iklani. Kui arvestada ka kõigi saarte ümbermõõtu, suureneb Eesti rannajoone kogupikkus 3793 km-ni.
Loe pikkemalt rannajoone ja äärmustippude kohta kohta
EE 11, 2000
