Eesti territoorium
| Maakondade pindala (km2) erinevate allikate põhjal | ||||
| Maakond | 19311 | 19382 | 19403 | 19424 |
| Harjumaa | 5 683 | 5 683 | 5 720 | 5 433,80 |
| Järvamaa | 2 986 | 2 986 | 3 033 | 3 037,50 |
| Läänemaa | 4 780 | 4 780 | 4 656 | 4 564,50 |
| Petserimaa | 1 891 (206) | 1 891 | 1 582 | 1 582,20 |
| Pärnumaa | 5 228 | 5 231 | 5 022 | 4 789,80 |
| Saaremaa | 2 964 | 2 969 | 2 969 | 2 841,10 |
| Tartumaa | 7 019 (1222) | 7 019 | 5 812 | 5 878,90 |
| Valgamaa | 1 511 | 1 521 | 1 570 | 1 587,20 |
| Viljandimaa | 4 057 | 4 057 | 4 085 | 4 001,60 |
| Virumaa | 7 387 (300) | 7 387 | 7 000 | 6 613,40 |
| Võrumaa | 4 043 (85) | 4 043 | 3 917 | 3 610,70 |
| Kokku | 47 549 (1813) | 47 567 | 45 366 | 43 940,70 |
| 1Eesti 1920–30. Arvuline ülevaade. Tallinn, 1935. (Sulgudes Peipsi järve Eesti-osa) | ||||
| 2Väike entsüklopeedia.Tartu-Tallinn, 1937–39 | ||||
| 3Eesti entsüklopeedia täiendusköide. Tartu, 1940 (Arvestamata Võrtsjärve ja Peipsi järve osa) | ||||
| 4Statistische Monatshefte für den Generalbezirk Estland, 1942, 9–10 | ||||
| (Andmed ilma suuremate siseveekogudeta) | ||||
Riigi Maa-ameti andmeil (2010) on Eesti pindala 45 227,63 km2, millest 43 432,31 km2 (ligi 96,03%) on 15 maakonna kogupind, ülejäänu moodustavad Peipsi järve Eestile kuuluv osa ja Võrtsjärv. Mererannast kui territoriaalmere lähtejoonest keskmiselt 12 meremiili kaugusele ulatuvat territoriaalmere vööndit riigi pindalas ei näidata. Sama kehtib rannast veelgi kaugemale ulatuva, Eesti vastutada oleva lennujuhtimisala ja majandusvööndi veeala kohta (selle sees vastutab Eesti merepäästeoperatsioonide tegemise eest). Koos territooriumiga valdab Eesti ka tema kohal olevat õhuruumi ja oma maapõue. Senised andmed Eesti pindala kohta põhinevad NSV Liidu riikliku maade arvestuse pidamiseks tehtud rajooni pinnaarvestusel, selle aluseks oli maafondi põhikaardi (1:10 000) kartomeetria. 1993–96 koostati Riigi Maa-ameti ja Rootsi firma SSC Satellitbild koostöölepingu alusel „Eesti baaskaart” (mõõt 1:50 000). Kaardi aluseks oleva digitaalse andmebaasi koostamisel on peale satelliidiandmete kasutatud olemasolevaid fotoplaane, topokaarte jm andmeid. Digitaalse kartograafilise andmebaasi läbitöötamisel (1999) ilmnes, et Eesti maakondade kogupindala on senistest andmetest erinevalt 46 km2 võrra suurem. Kuna suurjärvede pindala muutumise kohta andmeid veel pole, siis ei ole Eesti territooriumi uut, korrigeeritud üldsuurust veel teada. Nüüdissuurusele enam-vähem vastava ulatuse sai Eesti 30. III 1917, kui Venemaa Ajutine Valitsus korraldas ümber Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ning liitis eesti asustusega Põhja-Liivimaa maakonnad Eesti külge. Pärast Vabadussõda anti Tartu rahulepingu alusel (2. II 1920) Eesti piiresse umbes 630 km2 Narvatagusest ja Petserimaa, toimus ka mõningaid territoriaalseid muudatusi Eesti-Läti piirialadel. Uutes piirides oli Eesti territooriumi suurus enamiku teatmeallikate järgi 47 549 km2. „Eesti entsüklopeedia” 1. täiendusköite (1940) andmeil (lehekülg 215) oli Eesti pindala pärast lõplikku piiriõiendamist Lätiga 47 450 km2. See näit püsis 1944.–45. aasta piirimuutmiseni, siis loovutas tollane Eesti NSV Moskva nõudel 1182 km2 vastmoodustatud Vene NFSV Pihkva oblastile ning Jaanilinna (Ivangorodi) ja Narva jõe idakalda vallad Leningradi oblastile. Väiksemaid piiritäpsustusi ja mõnd km2 hõlmavaid maavahetusi tehti Pihkva oblastiga ka 1957 (Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsus 9. IX 1957). Taasiseseisvunud Eestis asuti seisukohale, et kõik Tartu rahuga Eesti piiresse arvatud alad tuleb Eestile tagastada. Viimastel aastatel on Eesti pool loobunud oma senisest seisukohast kahe piiri olemasolu kohta ja asunud käsitlema kontrolljoont piirina. Eesti ja Vene Föderatsiooni 1996–98 peetud piiriläbirääkimiste tulemusena valmistati ette piirilepingu tekst, piiri kulgemise kirjeldus ning kaardid. Need dokumendid parafeeriti 5. III 1999 Petroskois, allkirjastati valitsuste tasemel 2005 ja Eesti Riigikogu ratifitseeris 20. VI 2005 (Vene pool pole seda veel teinud).
EE 11, 2002; muudetud 2011
