Mandri-Eesti Läänemere rannajoone pikkus on 1242 km, sellest 600 km moodustab Soome lahe rand, alates Narva jõe jõe suudmest Põõsaspea neemeni, 234 km Loode-Eesti rand – Põõsaspeast Puise ninani –, 220 km Edela-Eesti rand – Puisest Torila otsani – ja sealt edasi 188 km ümber Pärnu lahe ja mööda Häädemeeste randa Iklani. Kui arvestada ka kõigi saarte ümbermõõtu, suureneb Eesti rannajoone kogupikkus 3793 km-ni. Saarte kogurannajoonest – 2551 km – kuulub 1381 km (54,1%) neljale suurimale saarele. Mandri-Eesti rannajoon on hästi liigestunud, pikem õgurand on kirdes Türsamäest Kalvini, õgusaid lõike on ka Pärnu lahe rannikul ning Tahkuranna ja Ikla vahel. Põhjarannikul on tuntumad (idast läände) Vergi, Käsmu, Pärispea, Juminda, Kaberneeme, Neeme, Viimsi, Paljassaare, Kopli, Kakumäe, Lohusalu ja Pakri poolsaar ning Narva, Kunda, Käsmu, Eru, Hara, Kolga, Kaberneeme, Ihasalu, Muuga, Tallinna (sh Kopli ja Kakumäe), Lohusalu, Lahepere, Pakri (Paldiski) ja Keibu laht. Liigestatuselt on eriti ilmekas Vergi neeme ja Tsitre nina vaheline põhjaranniku osa, mida tuntakse Lahemaa rannikuna. Põhjaranniku tuntuimad saared on Mohni, Rammu, Prangli, Aegna, Naissaar, Väike- ja Suur-Pakri ning Osmussaar, kaugemal Soome lahes on Vaindloo ja Keri. Üldse on Eestil Soome lahes 107 saart, mille kogupindala on ligi 64,5 km² ja rannajoone kogupikkus üle 198 km. Mandri lääne- ja edelarannikusse lõikuvad suurematena Haapsalu, Matsalu ja Pärnu laht, selgepiirilisemad on Noarootsi ja Tõstamaa poolsaar. Rannalähedasi saari on Väinameres ja Suures väinas 227, nende kogupindala on üle 10 km² ja rannajoone kogupikkus üle 139 km; suurimad on Tauksi, Kesselaid, Hobulaid ja Liial saar (Liialaid). Liivi lahe kirderannikul on loendatud 120 saart (4,6 km², kogurannajoon 80 km), suurimad on Manilaid ja Kõrksaar (Kõrgesaar). Liivi lahe avaossa jäävad Kihnu ja Ruhnu koos neid ümbritsevate laiukestega (102 saart, 28,2 km², rannajoont 84,5 km). Eesti suurimad saared Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi kuuluvad Väinamere, Liivi lahe ja Läänemere avaosa vahelisse Lääne-Eesti saarestikku, milles on loendatud kokku 965 saart ja laidu (4027 km², ligi 2050 km rannajoont). Liigestatud rannajoon on iseloomulik ka Saare- ja Hiiumaale, esimesest eenduvad suured Sõrve ja Tagamõisa poolsaar, tuntud on ka Elda, Ninase, Panga, Pammana, Kübassaare, Vätta jmt poolsaar, suurimad on Kaugatoma, Kihelkonna, Taga- ja Küdema laht ning Suur Katel, väiksemad tuntud lahed on Triigi, Kõiguste, Sutu ja Sepamaa laht. Hiiumaad liigestavad läände sirutuv Kõpu ja põhja eenduv Tahkuna poolsaar. Eriti lauskrannikul ei ole rannajoon aegade jooksul püsiv olnud. Loode-Eestis, kus on täheldatav maatõus, toimub rannalähedaste saarte poolsaarestumine ja lahesoppide maastumine.

Eespool toodud arvandmed pärinevad August Loopmannilt ning on saadud peamiselt NSV Liidu topograafiliste kaartide (1:50 000, 1:25 000) kartomeetrilisel läbitöötamisel. Varem on rannajoont ja saarte arvu uurinud August Tammekann (1922, mõõtis mandri rannajooneks 1159 ja saarte omaks 2241 km) ja Jaan Rumma (1923, üle 800 saare, 4180 km). Nüüdisajal, kui on ilmunud ja ilmumas uusi ajakohase mõõdistamise alusel koostatud mere-, topo- jm kaarte, on hakatud koostama saarte registrit ning uute andmete töötlemine muudab kindlasti senist rannajoone ja saarte arvandmestikku.

Kirjandus

• A. Loopmann. Eesti meresaarte nimestik. Tallinn, 1996

EE 11, 2002; muudetud 2011