Eha, Elle

Elle Eha (aastast 1965 Are; 26. XII 1941 Koidu küla, Vändra vald), näitleja, teatripedagoog ja luuletaja. Eesti NSV Teatriühingu liige (1962–78). Isa mehaanik, ema põllutööline.

Lõpetas 1960 Vändra Keskkooli, 1962 Ugala õppestuudio ja 1966 GITIS-e, hiljem täiendanud end psühhodraama valdkonnas. Olnud 1960–72 Ugala näitleja ning 1972–2001 Viljandi Kultuurikolledži lavakõne ja näitejuhtimise õppejõud. Hiljem tegutsenud dramaturgina Viljandi invateatris Karlanda, olnud üleriigilise puuetega inimeste teatrifestivali eestvedajaid. Mänginud filmis („Mäeküla piimamees”, 1965, Tallinnfilm), avaldanud luulekogusid („Lavastatud laul”, 1990, „Päikese palvel”, 1993, „Tuli tulest”, 1999, „Loojanguvälu”, 2008), näidendiraamatuid („Saa õnnelikuks, väike Cosette!”, 1996, „Sõlesära”, 2001) ja memuaarteoseid („Tähed panevad ilmaruumi särama”, 2014, „Taevas avaneb tasapisi”, 2015).

Osi

  • Inta Zarina (Vīgante Igavesti haljad palmid, 1960)
  • Viktoria (Vika) (Priede Vika esimene ball, 1960)
  • Marja Vassiljevna Belova (Turgenevi Vanapoiss, 1961)
  • Julja (Ivanteri Olime kord samasugused poisikesed, 1962)
  • Gerda (Švartsi Lumekuninganna, 1962)
  • Dolly Hamma (Williamsi Orpheus laskub põrgu, 1963)
  • Tanja või Dusja (Arbuzovi Tanja, 1963)
  • Aliide (Lutsu ja Särevi Äripäev, 1965)
  • Sass (Rannamaa ja Satsi Kasuema, 1966)
  • Kersti (Kaburi Rops aitab kõiki, 1966)
  • Marina Zurenkova (Arkanovi ja Gorini Pulmad kogu Euroopale!, 1967)
  • Galy Gay naine (Brechti Mees on mees, 1967)
  • Niina Mihhailovna Zaretšnaja (Tšehhovi Kajakas, 1971)
  • Birdie Bagtry (Hellmani Metsade taga, 1971)
  • Maia (Jakobsoni Viirastused, 1972)

Kirjandus

  • E. Tarmak. „Mõni terake õilsat metalli...”. – Noorte Hääl, 26. november 1964
  • H. Arak. „Ugala” näitleja Elle Eha-Are. – Noorte Hääl, 25. november 1965
  • Ü. Alo. „See kustumatu mängimise vaev... ”. – Tee Kommunismile, 28. august 1976
  • E. Are. Ise küsin, ise vastan. [Intervjuu]. – Maaleht, 1. detsember 1988
  • O. Kruus. Teatrivõlust sündinud värsiraamat. – Lõunakaar, 16. november 1990
  • M. Elvet. Elle Eha pole loodud võistlemiseks. – Elukiri 2002, 2
  • Elle Eha-Are: kui minu Ugala kuldajastu lagunes ja ma teatrist lahkusin, täitis mu päevad rõõmuga pisipoeg. Intervjueerinud T. Sarv. – Sakala, 23. detsember 2006

Välislingid

Vika – Elle Eha. Priede „Vika esimene ball”. (Ugala, 1960)

Marja Vassiljevna – Elle Eha, Moškin – Friedrich Tilk. Turgenevi „Vanapoiss”. (Ugala, 1961)

Gerda – Elle Eha. Švartsi „Lumekuninganna” (Ugala, 1962)

Volodja – Arne Laos, Julia – Elle Eha. Ivanteri „Olime kord samasugused poisikesed”. (Ugala, 1962)

Birdie Bagtry – Elle Eha. Hellmani „Metsade taga”. (Ugala, 1971)

Proua Lepik – Leila Säälik, Maia – Elle Eha. Jakobsoni „Viirastused”. (Ugala, 1972)

ETBL, 2000 (M. Urbsoo); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2019