Eskola, Ants

Ants Eskola (aastani 1935 Gerhardt Esperk; 17. II 1908 Tallinn – 14. XII 1989 Tallinn), näitleja. Näitlejate Liidu (1934) ja Eesti Teatriliidu liige (1952). Olev Eskola vend. Oli 1930–41 abielus Elli Kubjasega ja aastast 1947 Veera Leeveriga.

Õppis 1918–24 Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasiumis ja 1924–25 Riigi Kunsttööstuskoolis (Günther Reindorffi graafikaklassis). Õppinud laulu Armanda degli Abbati ja Helmi Eineri juures. Võeti 1925 Estonia õpperühma, töötas 1925–41 (tegi kaasa ka operetis) ja 1947–49 Estonias, 1947 Rakvere Teatris, 1949–65 Draamateatris ning 1966–83 Noorsooteatris; 1941–46 oli väljasaadetuna Solikamskis. Mänginud kuuldemängudes (Tolstoi „Elav laip”, 1956; Cronini „Tsitadell”, 1956; Büchneri „Dantoni surm”, 1963), telelavastustes (Hauseri „Valge veri”, 1959; Gruszezneski „Suur Bobby”, 1962; Dürrenmatti „Meteoor”, 1969; Bunini „Öisel merel”, 1977) ja rohkem kui 30 filmis („Päikese lapsed”, 1932, Theodor Lutsu stuudio; „Pöördel”, 1957, „Põrgupõhja uus Vanapagan”, 1964, „Indrek”, 1975, „Kõrboja peremees”, 1979, kõik Tallinnfilm; „Jäljed lumel”, 1955, „Vaikne hooaeg”, 1968, mõlemad Lenfilm; „Nõukogude Liidu suursaadik”, 1969, Mosfilm; „Kolme katku vahel”, 1970, Eesti Telefilm). Oli tuntud ka maalijana ja enne Teist maailmasõda meeleolulauljana. Mälestusteraamat „Näitleja on ajastu lühikroonika” (1986). Temast on filmid „Ants Eskola” (1968, Eesti Telefilm) ja „Ants Eskola: olla või mitte olla” (2008, režissöör Kristjan Paul Virve). Tema vanglakirjad on publitseeritud raamatus „Härra Ants. Ants Eskola kirjad Hugo Laurile Solikamski vangilaagrist“ (2005, koostanud Irja Vaher).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1954), Eesti NSV rahvakunstnik (1957), NSV Liidu rahvakunstnik (1964). Nõukogude Eesti preemia 1965, Priit Põldroosi preemia 1987.

Osi

Azuri – Alice Serman, Kapten Paul Fontaine – Ants Eskola. Rombergi „Kõrbelaul”. (Estonia, 1935)

Maurus – Ants Eskola. Tammsaare ja Panso „Inimene ja jumal”. (Draamateater, 1962)

Hamlet – Ants Eskola. Shakespeare’i „Hamlet". (Noorsooteater, 1966)

Karenina – Lisl Lindau, Abrezkov – Ants Eskola. Tolstoi „Elav laip”. (Draamateater, 1980)

  • Malacoda (Molnári Punane veski, 1925)
  • Lorenzo (Shakespeare’i Veneetsia kaupmees, 1926) 
  • Christian ja Cyrano (Rostand’i Cyrano de Bergerac, 1927 ja 1968) 
  • Eenok (Raudsepa Siinai tähistel, 1928)
  • Ferdinand (Shakespeare’i Torm, 1929)
  • Leblanc (Kálmáni Montmartre’i kannike, 1930)
  • Ants (Kitzbergi Kaval-Ants ja Vanapagan, 1931)
  • Harry Jannsen (Wuolijoki Koidula, 1932)
  • Celestin Formant (Ábrahámi Savoy ball, 1933)
  • Ernst (Kitzbergi Püve talus, 1934)
  • Zsupán (Kálmáni Mariza, 1935)
  • Richard (O’Neilli Oi, noorus!, 1935)
  • Sebastian (Shakespeare’i Mida soovite, 1935)
  • Claudio (Shakespeare’i Palju kära ei millestki, 1936)
  • Hlestakov (Gogoli Revident, 1936 ja 1949)
  • väike Tseesar (Pagnoli Tseesar, 1937)
  • Toni (Čapeki Ema, 1938)
  • Käsper (Kivika ja Annisti Nimed marmortahvlil, 1939)
  • Juhan Alakivi (Ardna Kalurineiu, 1941)
  • Ralf (Jakobsoni Elu tsitadellis, 1947 Rakvere Teatris, ka lavastaja)
  • Tusenbach (Tšehhovi Kolm õde, 1947)
  • Jago (Shakespeare’i Othello, 1949)
  • Kretšinski (Suhhovo-Kobõlini Kretšinski pulm, 1949)
  • Aldemaro (Lope de Vega Tantsuõpetaja, 1951)
  • Jarovoi (Trenjovi Ljubov Jarovaja, 1952)
  • Orlando (Shakespeare’i Nagu teile meeldib, 1952)
  • Protassov (Tolstoi Elav laip, 1955)
  • Caesar (Shakespeare’i Antonius ja Kleopatra, 1955)
  • Domenico Soriano (De Filippo Filumena Marturano, 1955)
  • Don Carlos (Schilleri Don Carlos, 1961)
  • Peer Gynt (Ibseni Peer Gynt, 1962)
  • Maurus (Tammsaare ja Panso Inimene ja jumal, 1962)
  • Jerry Ryan (Gibsoni Kahekesi kiigel, 1963)
  • Antti (Smuuli Kihnu Jõnn, 1964)
  • Leo Saalep (Vilde Tabamata ime, 1965)
  • Hamlet (Shakespeare’i Hamlet, 1966)
  • Shaw (Kilty Armas luiskaja, 1966)
  • Hjalmar Ekdal (Ibseni Metspart, 1969)
  • Gajev (Tšehhovi Kirsiaed, 1971)
  • Ivanov (Tšehhovi Ivanov, 1971 Draamateatris)
  • Kulõgin (Tšehhovi Kolm õde, 1973 Draamateatris)
  • vürst Abrezkov (Tolstoi Elav laip, 1980 Draamateatris)

Helikandjaid

  • The Baltic Discography, lk 38, 39, 42, 43
  • Eesti väljapaistvaid sõnakunstnikke II (LP, 1974)
  • Armas luiskaja (J. Kilty) (LP, 1970)
  • Anton Hansen Tammsaare (LP, 1977)

Kirjandus

  • L. Tormis. NSV Liidu rahvakunstnik Ants Eskola. Tallinn, 1966
  • A. Adson. Vilet ja loorbereid. Tartu, Tallinn, 1938
  • A. Eskola, F. Moor, M. Luts jt. Deklamaatoreil on sõna! – Teater 1940, 4
  • K. Kask. Rikas anne. – Eesti NSV Teatrid 1958, 1
  • E. Treier. Kahest Peerist. – Teatrimärkmeid 1961/62
  • V. Panso. Portreed minus ja minu ümber. Tallinn, 1975
  • K. Kask. Ants Eskolal on juubel. – Rahva Hääl, 17. veebruar 1978
  • K. Ird. Cogito, ergo sum, ehk, Mõeldes oma mõtteid. Tallinn, 1979
  • N. Krõmova. „Elav laip“ ; A. Šapiro. Lavastaja märkmeid. – Teatrimärkmik 1980
  • Küsivad teatriüliõpilased – vastab Ants Eskola. Jutuajamise lindistas ja valis katkendid ajakirjale H. Saarm. – Teater. Muusika. Kino 1983, 2
  • K. Haan. Harmooniline ja täiuslik talent. – Rahva Hääl, 17. veebruar 1983
  • H. Mandri. Imeline inimene 75/57. – Noorte Hääl, 17. veebruar 1983
  • L. Vellerand. Tundelised teatriportreed. Tallinn, 1984
  • A. H. Tammsaare, V. Panso „Inimene ja jumal“ 1962. Koostanud ja kommenteerinud L. Tormis. Tallinn, 1988
  • Partner. Linda Rummo jutustab. Intervjueerinud L. Vellerand. – Teater. Muusika. Kino 1988, 2
  • J. Järvet. Mängude kuningas. – Rahva Hääl, 17. veebruar 1988
  • [Nekroloog]. – Reede, 22. detsember 1989
  • K. Haan. Aegadenäitleja Ants Eskola 85. – Õhtuleht, 17. veebruar 1993
  • L. Tormis. Näitleja jäävuse seadus. – Pühapäevaleht, 20. veebruar 1993
  • Täienduseks Ants Eskola mälestusteraamatule. Publitseerinud ja eessõna kirjutanud L. Tormis. – Teatrielu ’97
  • L. Tormis. 1970-ndad ja Šapiro Tšehhov. Dokumentaalmärkmeid. – Teatrielu ’98
  • Sõber Hugo. Hugo Lauri kirjad Ants Eskolale Solikamski vangilaagrisse. Koostaja I. Vaher. Tallinn, 2006
  • A. Šapiro. On õnneliku saatusega teatreid. – Minu Linnateater. Tallinn, 2006
  • J. Allik. Katse portreteerida ajastu lühikroonikat. – Teater. Muusika. Kino 2009, 1
  • K. P. Virve. Vastus dokumentaalfilmile „Ants Eskola: Olla või mitte olla“ „Kultuuriuudistes“ tehtud rünnakule ja Jaak Alliku kriitikale. – Teater. Muusika. Kino 2009,6/7
  • K. P. Esperk. Ants Eskola talukohad – Vaariku ja Kiiu. – Aegkiri 2011, 4
  • T. Virve. Modernne Eesti film. – Teater. Muusika. Kino 2013, 5
  • М. Очаковская. Сложность простоты. – Советская культура, 28 марта 1978
  • Л. Тормис. Юбилей мастера. – Вечерний Таллинн, 17 февраля 1983
  • К. Каск. Актер и время. – Советская Эстония, 19 февраля 1983
  • [Некролог]. – Советская Эстония, 16 декабря 1989

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T152

Välislinke

Võõrastemaja teener – Jüri Roosaar, Hlestakov – Ants Eskola, Ossip – Juhan Tõnopa. Gogoli „Revident”. (Estonia, 1936)

Egon Vildihagi – Ants Eskola, Anni – Mari Kamp. Künneke „Onupoeg Bataaviast”. (Estonia, 1939)

Smith – Ants Eskola, Mag – Astrid Lepa. Simonovi „Vene küsimus”. (Estonia, 1947)

Raspljujev – Ruut Tarmo, Kretšinski – Ants Eskola. Suhhovo-Kobõlini „Kretšinski pulm”. (Draamateater, 1949)

Tšepurnoi – Valdeko Ratassepp, Liisa – Ellen Liiger, Protassov – Ants Eskola. Gorki „Päikeselapsed”. (Draamateater, 1953)

Don Carlos – Ants Eskola, Elisabeth – Linda Rummo. Schilleri „Don Carlos”. (Draamateater, 1958)

Peer Gynt – Ants Eskola, Ingrid – Asta Lott. Ibseni „Peer Gynt”. (Draamateater, 1962)

Lilli Ellert – Velda Otsus, Leo Saalep – Ants Eskola. Vilde „Tabamata ime”. (Draamateater, 1965)

Eeva Marland – Linda Rummo, Leo Saalep – Ants Eskola. Vilde „Tabamata ime”. (Draamateater, 1965)

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2017