Gustav Adolfi Gümnaasium

Gustav Adolfi Gümnaasium

Kooli nimed
1631–1651 Tallinna Gümnaasium
1651–1710 Rootsi Kuninglik Gümnaasium
1710–1805 Linna Keiserlik Gümnaasium
1805–90 Tallinna Kubermangugümnaasium
1890–1917 Keiser Nikolai I Gümnaasium
1917–23 Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium
1918 Gustav Adolfi Gümnaasium
1923–32 Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium
1932–40 Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium
1940–41 Tallinna 1. Keskkool
1941–44 Gustav Adolfi Gümnaasium
1944–91  Tallinna 1. Keskkool
1991 Gustav Adolfi Gümnaasium

Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna gümnaasium, Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud keskkool; asutatud 1631 Gustav II Adolfi kinnitusel. Paikneb endise Mihkli kloostri hooneis, mida on ümberehitustega mitmel korral kaasajastatud. Praeguse väliskuju sai koolimaja 1910, siseruume renoveeriti suuresti 1997–98.

Koolis tegutseb neli koori (mudilas-, laste-, poiste- ja segakoor) ning puhkpilliorkester, samuti mitu ringi (male-, mõttemängude-, näite-, spordi-, tantsu- ja loodusring). 

2010/11. õa oli koolis 1029 õpilast ja 74 õpetajat.

Direktoreid: Aleksis Kuusik (1919–40 ja 1944–46), Helmi Viikholm (1962–82), Ain Siimann (1982–2005), Hendrik Agur (aastast 2005). 

Ajaloost

Kool on olnud linna ja rüütelkonna, hiljem linna ja riigi ülalpidamisel. 1633 asutati gümnaasiumi trükikoda, raamatukogu on esimest korda mainitud 1654. Algselt oli gümnaasiumis 4 klassi (quarta, tertia, secunda ja prima), 1745 lisandus 5. klass (quinta). Õppima võeti linna- või triviaalkooli lõpetanuid. Õppetöö toimus ladina keeles. 1805 reorganiseeriti gümnaasium 3-klassiliseks, alamasse klassi võeti kreiskooli lõpetanuid. Õppekeeleks sai saksa keel. Aastast 1821 oli gümnaasium 5- ja aastast 1861 7-klassiline. Õppekavas olid ülekaalus klassikalised keeled jt humanitaarained. 1805–90 töötas koolis 106 õpetajat (sh Johann Nocks, Ferdinand Johann Wiedemann ja Johann Conrad Philipp Willigerode). 1805–90 võeti vastu 3582 õpilast, kellest 1627 jätkas hiljem õpinguid kõrgkoolis. Kubermangugümnaasiumi kasvandikud on olnud Jaan Bergmann, Eduard von Gebhardt, Otto Greiffenhagen, Gustav Hippius, Dietrich Heinrich Jürgenson, Rudolf Kallas, Philipp Karell ja Edmund Russow. 1887–92 võeti venestusreformide ajal kasutusele vene õppekeel, 1890 muudeti gümnaasium 8-klassiliseks. 1890–1917 töötas koolis 136 õpetajat, kelle hulgas oli ka eestlasi (Heinrich Nikolai Bauer, Aleksander Promet, August Topman, Konstantin Türnpu, Teodor Ussisoo jmt). 1890–1916 võeti vastu 2517 õpilast, küpsustunnistuse sai sel ajal 578 lõpetajat. Sel ajajärgul said gümnaasiumis hariduse Ado Anderkopp, Richard Kleis, Johannes Piiper, Hugo Bernhard Rahamägi, Heinrich Riikoja, Peeter Tarvel, August  ja Voldemar Vaga, Armin ja Ernst Öpik. Aastast 1908 olid eestlased õpilaskonnas enamuses. 1901 asutati õpilasühing Lindanisa ja 1912 kergejõustikuharrastajate ring. Aastast 1917 toimus õppetöö eesti keeles. 1923–31 ja 1942–44 oli humanitaarharu kõrval ka klassikaharu ning 1937–40 töötasid reaalkooli klassid. 1924–28 tegutses õpilaste karskusühing Edu, 1928 asutati selle asemele kultuuriring Koit (tegutses aastani 1940), mis andis välja ajakirja Eos (1930–40 ilmus 14 nr-t). 1937–49 tegutses loodusteadusring, mis üllitas Toimetisi ning korraldas ekskursioone ja uurimisretki. 1918–40 lõpetas gümnaasiumi 846 noormeest, teiste hulgas Vladimir Alumäe, Paul Ariste, Arnold Humal, Leo Kalmet, Heinrich Laul, Ants Oras, Henrik Sepamaa, Valter Tauli ja Ilmar Öpik. 1940 hakati õppekava ühtlustama NSV Liidu keskkoolide õppekavaga. 1950 muudeti senine poeglastekool segakooliks. Koolis on humanitaar- ja reaalsuund: aastast 1960 õpetatakse süvendatult matemaatikat (vanemas astmes), aastast 1967 prantsuse keelt (algklassidest alates), aastast 1975 füüsikat, aastast 1992 rootsi keelt ja aastast 1998 inglise keelt (kõiki vanemas astmes). 2006. aastal avati matemaatika ja inglise keele süvaõppeklassid (gümnaasiumis) ja 2007. aastal matemaatika ja muusika süvaõppe klassid (põhikoolis). 

Kirjandus

  • Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium 1631–1931. Tallinn, 1931
  • Gustav Adolfi Gümnaasiumi spordiring1913–1938. Tallinn, 1938
  • Tallinna 1. Keskkool 1631–1981. Tallinn, 1981
  • Gustav Adolfi Gümnaasium 375. Tallinn, 2006
  • Gustav Adolfi Gümnaasiumi koolilood. Koostanud ja toimetanud Helda Venderström. Tallinn, 2009

EE 12, 2003; muudetud 2011