Riikoja, Heinrich

Heinrich Roman Riikoja (aastani 1924 Reichenbach; 8. III 1891 Rakke – 31. X 1988 Tartu), zooloog ja hüdrobioloog, Helmut Riikoja ja Marta Sillaotsa vend, bioloogiadoktor (1942).

1910 lõpetas Tallinna Nikolai I gürnnaasiumi, õppis 1910-18 Tartu ülikoolis algul keemiat, hiljem loodustea­dust. Osales 1915–16 rakendusteaduslikus ekspeditsioonis Volga jõel ja Kaspia merel, oli 1917 Valgel merel bioloogiajaama laborant.  Juhendas 1920. aastaist Eesti siseveekogude uurimist. Täiendas end ja töötas 1921 Soomes, 1923 ja 1927 Inglismaal ning Prantsusmaal, lühikest aega ja mitu korda Saksamaal ning Taanis.

Võitles kooliõpetajate roodus Vabadussõjas.

Töötas 1917–20 Hugo Treffneri gümnaasiumis õpetajana ja koo­lijuhataja abina, õpingute ajast kuni 1958. aastani Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) zooloogiakateedri õppejõuna (1919–26 dotsent, 1926–29 erakorraline professor, 1929–58 korraline professor). Juhatas 1930–32 ja 1935–40 Tartu Ülikooli (TÜ) zooloogiainstituuti ja zooloogiamuuseumi (vaheldumisi Johannes Piiperiga), 1945–50 TRÜ selgrootute zooloogia ja hüdrobioloogia kateedrit ning pärast kateedrite ühendamist 1950–58 zooloogiakateedrit. Oli 1940 TÜ rektor ja 1944–46 matemaatika-loodusteaduskonna dekaan.

Eesti hüdrobioloogia rajaja ja koolkonna looja. Uurimusi järvede hüdrokeemia alalt ning nende sügavuse, hõljumi ja põhjaloomastiku kohta (käsitles eriti põhjalikult Saadjärve). Koostas Eesti järvede nimestiku ja andis ülevaate Eesti kaladest. Eestikeelse zooloogiasõnavara loojaid. Kirjutanud õpikuid, käsiraamatuid ja sõnaraamatuid, tõlkinud aimekirjandust. 1929–36 Eesti Loodusuurijate Seltsi järvekomisjoni esimees ja aastast 1956 seltsi auliige.

Oli 1922–43 Eesti esindaja Rahvusvahelises Limnoloogide Ühingus.

Eesti NSV teeneline teadlane (1945), Eesti NSV riiklik preemia (1977).

Maetud Tartu Raadi kalmistule.

Rakkes on Riikoja sünnimajal mälestustahvel (1991).

Töid

  • Zooloogia praktikum keskkoolidele (1921)
  • Selgrootute loomade süstemaatiline nimestik (1923, koos J. V. Veskiga)
  • Kodumaa kalad (1927)
  • Eestikeelseid zooloogilisi oskussõnu (1930, koos J. V. Veskiga)
  • Tamula ja Vagula järv (1932–33)
  • Aegviidu ümbruse järvedest (1935–36)
  • Eesti järvede nimestik (1934, koos J. Porti jt)
  • Eesti NSV kalad (1950)

Kirjandus

  • V. Paatsi. Aastakümneid loodusteaduses. – Eesti Loodus 1986,  3
  • Heinrich Riikoja: nekroloog – Sirp ja Vasar, 11. november 1988
  • A. Mäemets. Õpetaja surm: Heinrich Riikoja. – Eesti Loodus 1989, 1

Välislingid

EE 14, 2000; muudetud 2013