Heinrich Göseken vanem [gö:z-] (30. IV 1612 Hannover – 4. XII 1681 Kullamaa, maetud Kullamaa kirikusse), saksa päritolu vaimulik ja kirjamees. Kõrghariduse omandas Rostocki ja Königsbergi ülikoolis. Tuli 1637 Tallinna, oli aastast 1638 Kirbla, 1639–41 Harju-Madise ja 1641–81 Kullamaa koguduse pastor, aastast 1647 ka Läänemaa praost ja aastast 1659 Tallinna konsistooriumi assessor. Peateos, 1660 Tallinnas ilmunud eesti keele grammatika (koos saksa-ladina-eesti sõnastikuga) „Manuductio ad Linguam Oesthonicam” („Juhatus eesti keele õppimiseks”), toetub Heinrich Stahli ja Johann Gutslaffi grammatika eeskujule. Teoses leidub 67 eesti vanasõna, 25 kõnekäändu ja 2 mõistatust. Eesti sõnavara ajaloo uurimise seisukohast väärtuslik sõnastik sisaldab umbes 10 000 sõna (sh Kullamaa ja selle ümbruse ainestikku). Göseken riimistas H. Stahli raamatust „Hand-und Hauszbuch...” 127 eestikeelset kirikulaulu, need ilmusid raamatus „Neu Ehstnisches Gesangbuch” (1656; see on A. Winckleri teose „Hand-Hausz-und Kirchen-Buch” osa). Ka olevat ta tõlkinud eesti keelde kirikulaule ja palveid, koostanud mahuka eesti keele sõnastiku, Uue Testamendi tõlke jm käsikirju, kuid need on kadunud.

Tema poeg Heinrich Göseken noorem (1645–1705) oli aastast 1672 Mihkli kirikuõpetaja ja töötas aastast 1682 Uue Testamendi eestikeelse tõlke parandajana.

Töid

• Manuductio ad Linguam Oesthonicam: Anführung zu Öhstnischen Sprache (1660)

Kirjandus

• Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide. Tallinn, 2000
• L. Aarma. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood. Tallinn, 2007

Välislink

• Heinrich Göseken vanem autorina elektronkataloogis ESTER

EE 14, 2000; ETeadBL, 2000 (K. Martinson); muudetud 2011