Göygöl (aastani 1938 Helenendorf, 1938–2008 Xanlar), linn Aserbaidžaani loodeosas, Gəncə jõe ääres Gəncəst 10 km lõunas, samanimelise rajooni administratiivkeskus, omavalitsuse koosseisu kuulub ka Qızılqaya küla).

Linnas on veinivabrik.

Göygöli mägijärv asub Murovdaği põhjanõlval Göygöli rahvuspargis. See on Aserbaidžaani sügavaimaid (keskmine sügavus 30 m, maksimaalne sügavus 96 m). Järv tekkis 12. sajandil maavärina tulemusel. Järve põhjakaldal on kuurort.

Linnas on säilinud ja hiljuti restaureeritud peamiselt 19. sajandil rajatud tänavate struktuur, arvukalt elumaju ja mitu ühiskondlikku hooonet. Linna lähistel on pronksiaegne asulakoht ja matmispaik (kaevatud 1990. aastatel).

Ajaloost

Linn asutati 1819 Saksamaalt Württembergist pärit kolonistide poolt. Gəncə piirkond läks 1813 Iraanilt Venemaale Gülistani rahu tulemusel. Tsaar Aleksander I otsusega asustati Lõuna-Kaukaasiasse uusasunikke mujalt Vene tsaaririigi aladelt ja Saksamaalt. 1843 oli asulas 609, 1926 2157 ja Teise maailmasõja eel umbes 2600 elanikku. Kolonistide peamine tegevusala oli viinamarjakasvatus ja alkohoolsete jookide tootmine. Asunikud rajasid linna, kus oli mitu ettevõtet ja aktiivne kultuurielu. 1822 avati palvemaja, 1823 kool (1907 internaat, 1930 muusikakool), 1857 Aserbaidžaani esimene luteriusu kirik (Püha Johannese kirik, restaureeritud). 1893 asutati Saksa ühing (sks Deutscher Verein), millel oli oma saal ja raamatukogu, hiljem asutati puhk- ja keelpilliorkester ning näitetrupp. 1903 asutati kaubanduskooperatiiv. 1935–41 deporteeriti kohalik saksa elanikkond Siberisse asumisele. 1938 nimetati asula Xanlariks (Aserbaidžaani töölisliikumis etegelase Xanlar Səfərəliyevi auks), aastal sai nime läheduses paikneva Göygöli järve järgi.

Kirjandus

• U. Mohl. Schwäbischer Pioniergeist im Kaukasus - Die russlanddeutsche Kolonie Helenendorf. – Schwäbische Heimat, 2002/3

Loodud 2015