Gülistani rahu, sõlmiti 24. X 1813 Gülistani (ka Gülüstani) asulas (praegu Aserbaidžaanis, Karabahhis) Venemaa ja Iraani vahel; lõpetas Vene-Iraani 1804.–13. aasta sõja. Iraan tunnustas Dagestani, Ida-Gruusia (Kharthli ja Kahhethi), Samegrelo, Imerethi, Abhaasia, Guria ja suurema osa Põhja-Aserbaidžaani (tänapäeva Aserbaidžaani vabariigi ala, Bakuu, Karabahhi, Gändžä, Širvani, Šäki, Derbendi ja Kuba khaaniriigi ja osaliselt Talõši khaaniriigi) ühendamist Venemaaga. Sellega oli kogu Aserbaidžaani ala Araksi jõest põhjas Venemaa koosseisus, Iraanile jäid Jerevani ja Nahhitševani khaaniriik. Leping kinnitas Kaspia ranniku kuulumist Venemaale Tereki jõest Astarani, Venemaa sai ainuõiguse pidada sõjalaevu Kaspia merel. Mõlema maa kaupmehed said vaba kauplemise õiguse. Gülistani rahu ei lahendanud Venemaa ja Iraani vastuolusid. 1826 taas puhkenud sõjategevuse lõpetas Turkmantšai rahuleping.

EE 3, 1988; muudetud 2015