Haiti, Haiti Vabariik (pr Haïti, République d’Haïti, Haiti prantsuse kreoolkeeles Ayiti, Repiblik d Ayiti, Repiblik Dayti), riik Põhja-Ameerikas Suurtes Antillides, hõlmab Haiti (Hispaniola) saare lääneosa ja rannalähedased saared. Piir Dominikaani Vabariigiga (360 km); rannajoone pikkus 1771 km. Mägine (kuni 2674 m) seismiline ala, troopiline passaatkliima. Rahvastikus 60 % neegrid ja 35 % mulatid; 80 % katoliiklased, 10 % protestandid. Tegevusalad põllum., teenindus, tööstus. Väljaveokaubad: käsitöötooted, kohv, kergetööstuskaubad, essentsid.  ÜRO (1945) asutajaliige.

1492 jõudis saarele Christoph Kolumbus ja nimetas selle Española’ks. Algsed asukad indiaanlased surid kurnava töö tõttu kaevandustes ja istandustes välja.   17. sajandil hakati sisse tooma neegerorje(18. saj 87 % elanikkonnast) . 1697. aasta Rijswijki rahulepinguga jagati Haiti Hispaania ja Prantsusmaa vahel. 1790 algas mulattide ja 1791 neegerorjade ülestõusuga võitlus iseseisvuse eest. Löönud tagasi Napoleon I väe, kuulutas Jean-Jacques Dessalines end kuningas Jacques I-ks (1804–06) ja maa iseseisvaks (1. I 1804).  1844 lõi saare idaosa lääneosast lahku ja moodustas iseseisva Dominikaani Vabariigi. Neegrite ja mulattide vastuolud viisid riigi lagunemiseni ja sisevõitluseni, kuni 1957 tuli võimule François Duvalier (1907–71), kes kehtestas range politseirežiimi, hiljem on olnud rohkesti sõjaväelaste mässe. 1990 toimusid esimesed demokraatlikud valimised, kuid president Jean-Bertrand Aristide’i (s 1953) võimulolekut on pidevalt katkestanud sõjaväelaste mässud ja ÜRO sanktsioneeritud USA sekkumised. 2004 loobus Aristide võimust ja lahkus riigist.  12. jaanuaril 2010 leidis pealinnas Port-au-Prince'is aset 7-magnituudiline maavärin, milles hukkus vähemalt 212 000 inimest. Haiti on maailma vaeseimaid riike.

Pindala: 27 748 km², rahvaarv: 8 924 600 (2009).