Hermann, Karl August (23. IX 1851 Võhma küla, Põltsamaa kihelkond  – 11. I 1909 Tartu), keeleteadlane, ajakirjanik ja muusikategelane. Eesti Näitlejate Ühenduse asutajaliige (1883). Osales Eesti Kirjameeste Seltsis (1890–91 seltsi esimees). Isa külasepp. Lapselapselapsed Pille Lill ja Lilja Blumenfeld.

Õppis 1875–78 Tartu ülikoolis usuteadust ja1878–80 Leipzigi ülikoolis keeleteadust ning lõpetas viimase doktorikraadiga võrdleva  keeleteaduse alal . Muusikat õppis eraviisil Tallinnas ja Peterburis. Oli 1868–71 Põltsamaa kihelkonnakooli abiõpetaja, 1871–74 Peterburis õpetaja, 1882–85 Eesti Postimehe toimetaja, ostis Perno Postimehe ja andis seda 1886–96 Tartus välja Postimehe nime all. Avaldas 1885–97 esimest eesti muusikakuukirja Laulu ja mängu leht, toimetas 1898–99 kirjanduslikku ajakirja Rahva Lõbuleht, 1906 ajalehte Valgus ja 1906–07 ajalehte Hüüdja. Oli 1889–1909 Tartu ülikooli eesti keele lektor. Tegutses keeleteadlasena, ajakirjanikuna, kirjanikuna, luuletajana, kirjastajana, koorijuhina, heliloojana, muusikakriitikuna ja nootide kirjastajana. Algatas 1873 Peterburis eestlaste teatritegevuse (16. II 1873 esietendati tema mugandatud lustmängu „Linnas ja maal”, oli ka lavastaja ja peaosatäitja). Kirjutas näidendeid („Oksjon”, esiettekanne 1882 Vanemuises), jutustusi („Auulane ja Ülo: jutt Eesti muistsest ajast”,1887). Avaldas esimese täieliku eesti keele grammatika, koostas „Eesti kirjanduse ajaloo” (1898), alustas esimese entsüklopeedia väljaandmist. Oli II, IV, V ja VI laulupeo üldjuht. Loonud arvukalt muusikapalu, peamiselt koorilaule („Minge üles mägedele”, „Kungla rahvas”, „Isamaa mälestus”), ning muusikalise lavateose „Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad” (esiettekanne 12. IX 1908 Vanemuises). Kogus rahvaviise, andnud välja noote ja koorilaulukogumikke („Eesti Kannel”, I–III, 1875–84; „Koori ja Kooli kannel”, I–II; „Kodumaa laulja”, 1877). Mälestussammas Põltsamaa linnapargis (A. Leius, 1934).